Sunnitöö
Sunniviisilise ja kohustusliku töö keeld
Põhiseadus ja Karistusseadustik keelavad sunnitöö. Põhiseaduse 29. paragrahvis on sätestatud: “Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.”
Karistusseadustiku 133. paragrahvis on sätestatud: inimese asetamise eest olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega, –karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega. Karistust võib pikendada 3- kuni 15-aastani teatud juhtumite puhul. Isik, kes mõjutab alaealist töötama selleks mittelubatud oludes või ajal, on karistatav 2- kuni 10-aastase vanglakaristusega.
Allikad: §29 Eesti Vabariigi põhiseadusest (1992, muudetud 2003); §133 ja 175 Karistusseadustikust
Vabadus vahetada töökohta ja töökohalt lahkuda
Töölepingu seadus tagab töötajale õiguse vahetada töökohta ning oma töökohalt lahkuda. Põhiseadusega on sätestatud, et igal kodanikul on õigus vabalt valida oma tööala, ametikoht ja töö asukoht. Välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, kes on Eestis, on selleks sama õigus, kui Eesti kodanikel.
Korralise lepingu ülesütlemise puhul peab töötaja teavitama tööandjat sellest 30 päeva ette. Erakorralise ülesütlemise puhul ei ole etteteatamist vaja.
Töötajal on õigus nõuda tööandjalt sobivaid töötingimusi, sealhulgas töötamist tähtajatu töölepingu alusel või täistööajaga. Tööandja on kohustatud selliseid taotlusi kaaluma, kas selline töötingimuste muutmine on mõistlikult kooskõlas ettevõtte huvidega. Keeldumise korral peab tööandja andma kirjaliku vastuse 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest. Kui töötaja esitab nelja kuu jooksul rohkem kui ühe sooviavalduse sobivate töötingimuste saamiseks, on tööandja kohustatud vastama ainult ühele taotlustest.
Allikas: §18(1) ja 98 Töölepingu seadusest
Ebainimlikud töötingimused
Töölepingu seaduses on säte tööaja kohta.
Eestis on üldine tööaeg 40 tundi nädalas. Maksimaalne tööaeg (koos ületunnitööga) on 48 tundi. Seega on ületunnid 8 tundi nädalas.
Seadusandlus sunnitöö kohta
- Töölepinguseadus 2008 / Employment Contracts Act, 2008
- Karistusseadustik / Penal Code
- Hea tahte kokkulepe miinimumpalga määra ja metoodika kohta aastateks 2024–2027 / Goodwill Agreement on the minimum wage rate and methodology for 2024-2027
Sellega seotud teemad
Võrdne KohtlemineSunniviisilise ja kohustusliku töö keeld
Põhiseadus ja Karistusseadustik keelavad sunnitöö. Põhiseaduse 29. paragrahvis on sätestatud: “Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.”
Karistusseadustiku 133. paragrahvis on sätestatud: inimese asetamise eest olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega, –karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega. Karistust võib pikendada 3- kuni 15-aastani teatud juhtumite puhul. Isik, kes mõjutab alaealist töötama selleks mittelubatud oludes või ajal, on karistatav 2- kuni 10-aastase vanglakaristusega.
Allikad: §29 Eesti Vabariigi põhiseadusest (1992, muudetud 2003); §133 ja 175 Karistusseadustikust
Vabadus vahetada töökohta ja töökohalt lahkuda
Töölepingu seadus tagab töötajale õiguse vahetada töökohta ning oma töökohalt lahkuda. Põhiseadusega on sätestatud, et igal kodanikul on õigus vabalt valida oma tööala, ametikoht ja töö asukoht. Välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, kes on Eestis, on selleks sama õigus, kui Eesti kodanikel.
Korralise lepingu ülesütlemise puhul peab töötaja teavitama tööandjat sellest 30 päeva ette. Erakorralise ülesütlemise puhul ei ole etteteatamist vaja.
Töötajal on õigus nõuda tööandjalt sobivaid töötingimusi, sealhulgas töötamist tähtajatu töölepingu alusel või täistööajaga. Tööandja on kohustatud selliseid taotlusi kaaluma, kas selline töötingimuste muutmine on mõistlikult kooskõlas ettevõtte huvidega. Keeldumise korral peab tööandja andma kirjaliku vastuse 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest. Kui töötaja esitab nelja kuu jooksul rohkem kui ühe sooviavalduse sobivate töötingimuste saamiseks, on tööandja kohustatud vastama ainult ühele taotlustest.
Allikas: §18(1) ja 98 Töölepingu seadusest
Ebainimlikud töötingimused
Töölepingu seaduses on säte tööaja kohta.
Eestis on üldine tööaeg 40 tundi nädalas. Maksimaalne tööaeg (koos ületunnitööga) on 48 tundi. Seega on ületunnid 8 tundi nädalas.
Seadusandlus sunnitöö kohta
- Töölepinguseadus 2008 / Employment Contracts Act, 2008
- Karistusseadustik / Penal Code
- Hea tahte kokkulepe miinimumpalga määra ja metoodika kohta aastateks 2024–2027 / Goodwill Agreement on the minimum wage rate and methodology for 2024-2027
