Meie ajalugu

WageIndicatori ajalugu

Kunagi ammu asutasid meie suurepärase organisatsiooni kaks naist: ajakirjanik Paulien Osse ja professor Kea Tijdens. Teekond algas 1999. aastal kiireloomulise ülesandega: muuta palgainfo kättesaadavaks kõigile inimestele, vastavalt nende kogemustele, haridusele ja potentsiaalile. Enamik sel ajal palkade ja töökohtade kohta pakutud infost oli suunatud kõrgharitud valgetele meestele tööturu tipus. Naistele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, laste eest hoolitsevatele või maja koristavatele inimestele, tööturule sisenevatele noortele ning madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajatele see teave kättesaadav ei olnud. Nii sündis Loonwijzer – esimene palgaindikaator paljude hulgast. Loonwijzeri lihtsa palkade kontrolli abil kasvas inimestes huvi ja peagi lisandusid palkade kontrollid ka teistes riikides. 2004. aastal laienesime Euroopa riikidesse, lisades veebisaidid nagu VotreSalaire, Mojplat, Mojazarplata, MeuSalario ja TuSalario. 2006. aastal alustasime miinimumpalga andmete kogumist Paraguays ja Indias, sest kui koguda palgaandmeid tööturu madalama otsa kohta, ei saa miinimumpalga tähtsust piisavalt rõhutada.

Maailma suurima miinimumpalga andmebaasi loomine

Kuna Indias on üks maailma keerukaimaid miinimumpalgasüsteeme, leidsime, et oleks kõige parem alustada just sealt. Nüüd on meil maailma suurim ja ajakohaseim miinimumpalga andmebaas, mis hõlmab 216 riiki ja territooriumi. Aastal 2008 pani projekt „Decisions for Life“ meid mõtlema andmepunktidele, mida on vaja töötaja elu jooksul (eriti töötavate naiste puhul). Et mõista inimeste teekonda tööturul, vajasime paremat arusaama miinimumpalkade, palkade ja seaduste kohta. Oma esimest väärika töö kontrolli alustasime küsitlusega Mosambiigi ametiühingute töötajatele. See oli ülevaade tööõigustest, mida töötajad said ise kontrollida. Selle esialgse küsitlusega kasvas globaalne tööõiguse andmebaas ja meie töö 'Väärika töö kontrolliga'. 2012. aastal tegime tihedat koostööd ametiühingute ja tööandjatega 12 Aafrika riigis, et koguda, analüüsida ja märgistada kollektiivlepinguid. See oli väga oluline, kuna paljudes riikides ei olnud kollektiivlepingud digitaliseeritud ega töötajatele ja ametiühingutele kättesaadavad. Tulemuseks sai ülemaailmne kollektiivlepingute andmebaas ja märgistussüsteem, mis hõlmab tuhandeid teemasid ja tuhandeid kollektiivlepinguid enamikes sektorites üle maailma.

Miinimumpalgast elatuspalgani

Mis juhtub, kui palute tööturu majandusteadlasel arvutada elamisväärse palga tase 100 riigis? Ta vastab: „Miks mitte?” Seega arvutasime 2014. aastal välja oma esimesed elamisväärsed palgad „ainult” 100 riigis. Meie metoodika ja tegevus on aastate jooksul palju arenenud, minnes veebipõhiselt üle peamiselt kohapealsele ja vahetule andmete kogumisele. Katame nüüd enamiku maailma riikidest ja piirkondadest oma ülemaailmse elamisväärse palga andmebaasi ning enam kui 400 andmekogujast koosneva meeskonnaga. Meie elamisväärsed palgad on avalikult kättesaadavad, kuid me teeme ka koostööd suurte ja väikeste ettevõtetega, et elamisväärsed palgad oleks rakendatud nende enda tegevustes ja tarneahelates. Lisaks pakume elamisväärse palga andmeid kõikide riikide ja piirkondade kohta ning oleme välja töötanud 'Elamisväärse tariifi' idee: elamisväärne palk füüsilisest isikust ettevõtjale. Aastate jooksul on WageIndicator lisanud oma tegevusele palju uusi nimesid: Gajimu, Paycheck, Twojezarobki, Rawateb, MyWage, Prake, MiSalario, Lontjek, Berbarometer, Iltuosalario, Luong, et tuua mõned näited. Peale selle oleme lisanud teemasid, koode ja käsikirju oma andmebaasidesse ja suhtlusvahenditesse, nagu näiteks juhutöömajanduse ja tehisintellekti tõusu kohta.

Meie jätkuv missioon

Meie missioon ei ole kunagi muutunud: pakume teavet ja struktuuri seal, kus seda varem ei olnud, uuendame seda pidevalt ning tagame kaasatuse ja kättesaadavuse. Tehes koostööd akadeemikute, ajakirjanike ja sotsiaalpartneritega, mida oleme teinud esimesest päevast alates, töötame edasi läbipaistva tööturu nimel kõigi jaoks.