Võrdne Kohtlemine
Võrdne palk
Soolise võrdõiguslikkuse seadus ja Võrdse kohtlemise seadus tagavad samaväärse töö eest samaväärse palga.
Tööandja tegevust peetakse diskrimineerivaks kui tööandja seab tasustamise ja selle tingimused või teiste hüvede saamise tingimused, mis on teatud sooga töötajate jaoks soodsamad kui teisesooliste töötajate jaoks, kes teevad sama või samaväärset tööd.
Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt on tööalaselt, sealhulgas ka tasustamisel, keelatud diskrimineerida isikute vahel sõltuvalt nende rahvusest, rassist, nahavärvist, religioonist või muust uskumusest, vanusest, puudest või seksuaalorientatsioonist.
Allikad: §6.2 Soolise võrdõiguslikkuse seadusest; §2.2 Võrdse kohtlemise seadusest
Võrdõiguslikkus
Mittediskrimineerimine on tagatud Põhiseaduse, Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja Võrdse kohtlemise seadusega.
Põhiseaduse 12. paragrahvi järgi: “Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.”
Võrdse kohtlemise seadus tagab isikutele kaitse diskrimineerimise eest põhjustel, mis hõlmavad rahvust, rassi, nahavärvi, religiooni ja teisi uskumusi, vanust, puuet või seksuaalset orientatsiooni. Seadus ei välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes, eelkõige perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab diskrimineerimise soo põhjal. Võrdse kohtlemise seadus keelustab nii otsese kui kaudse diskrimineerimise.
Otsene diskrimineerimine soo põhjal hõlmab endast ka vähem soosivat käitumist, kui tegu on raseduse või sünnituse, lapsevanemaks olemise, perekohustuste täitmise või teiste asjaoludega, mis on sooga seotud. Lisaks ka soopõhine ahistamine ja seksuaalne ahistamine ja vähem soosiv käitumine isiku suunas, mis on tingitud ahistamise eemale tõukamisest või sellele allumisest.
Karistusseadustiku kohaselt seadusvastane isiku õiguste piiramine või seadusvastane eelistamine rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, religiooni, seksuaalorientataiooni, poliitiliste arvamuste, rahalise või sotsiaalse staatuse ning geneetiliste riskide eest on karistatav kuni 300 trahviühiku või kinnipidamisega.
Töölepingu seaduse alusel peab tööandja tagama kõikide oma töötajate kaitse diskrimineerimise eest ning järgima võrdse kohtlemise põhimõtteid Võrdse kohtlemise seaduse ja Soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel.
Allikad: §12 Eesti Vabariigi põhiseadusest (1992, muudetud 2003); §1.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadusest; §1.1, 2.3 ja 3 Võrdse kohtlemise seadusest; §151-153 Karistusseadustikust; §3 Töölepingu seadusest
Võrdne elukutse valik
Naistöötajad saavad töötada samadel töökohtadel, kus mehed. Tööandjatel on keelatud sättida tingimused nii, et töölevõtmisel oleks eelis ühel sool teise üle.
Põhiseaduse järgi on igal isikul õigus valida oma vaba tahte järgi, mis alal, ametikohal ja töö asukohal nad soovivad töötada. Võõrriikide kodanikel ning kodakondsuseta isikutel, kes on Eestis, on samavõõrne õigus selleks kui Eesti kodanikel, kui just seadus ei sätesta teistmoodi.
Kohus võib eemaldada süüdimõistetud seaduserikkujalt õiguse töötada teatud positsioonil või töötada teatud alal kuni kolm aastat, kui see isik on süüdi mõistetud kriminaalkorras ametikoha või ametikohustuste kuritarvitamises.
Allikad: §29 Eesti Vabariigi põhiseadusest (1992, muudetud 2003); §6.2 Soolise võrdõiguslikkuse seadusest; §49 Karistusseadustikust
Seadusandlus võrdõiguslikkuse kohta tööl
- Töölepinguseadus 2008 / Employment Contracts Act, 2008
- Võrdse kohtlemise seadus / Equal Treatment Act
- Eesti Vabariigi põhiseadus 1992, muudetud 2003 / Constitution of Estonia 1992, revised in 2003
- Karistusseadustik / Penal Code
- Hea tahte kokkulepe miinimumpalga määra ja metoodika kohta aastateks 2024–2027 / Goodwill Agreement on the minimum wage rate and methodology for 2024-2027
Sellega seotud teemad
Seksuaalne Ahistamine Emadus ja Töö Töö ja Palgad Sunnitöö Alaealised ja Noored MiinimumpalkVõrdne palk
Soolise võrdõiguslikkuse seadus ja Võrdse kohtlemise seadus tagavad samaväärse töö eest samaväärse palga.
Tööandja tegevust peetakse diskrimineerivaks kui tööandja seab tasustamise ja selle tingimused või teiste hüvede saamise tingimused, mis on teatud sooga töötajate jaoks soodsamad kui teisesooliste töötajate jaoks, kes teevad sama või samaväärset tööd.
Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt on tööalaselt, sealhulgas ka tasustamisel, keelatud diskrimineerida isikute vahel sõltuvalt nende rahvusest, rassist, nahavärvist, religioonist või muust uskumusest, vanusest, puudest või seksuaalorientatsioonist.
Allikad: §6.2 Soolise võrdõiguslikkuse seadusest; §2.2 Võrdse kohtlemise seadusest
Võrdõiguslikkus
Mittediskrimineerimine on tagatud Põhiseaduse, Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja Võrdse kohtlemise seadusega.
Põhiseaduse 12. paragrahvi järgi: “Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.”
Võrdse kohtlemise seadus tagab isikutele kaitse diskrimineerimise eest põhjustel, mis hõlmavad rahvust, rassi, nahavärvi, religiooni ja teisi uskumusi, vanust, puuet või seksuaalset orientatsiooni. Seadus ei välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes, eelkõige perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab diskrimineerimise soo põhjal. Võrdse kohtlemise seadus keelustab nii otsese kui kaudse diskrimineerimise.
Otsene diskrimineerimine soo põhjal hõlmab endast ka vähem soosivat käitumist, kui tegu on raseduse või sünnituse, lapsevanemaks olemise, perekohustuste täitmise või teiste asjaoludega, mis on sooga seotud. Lisaks ka soopõhine ahistamine ja seksuaalne ahistamine ja vähem soosiv käitumine isiku suunas, mis on tingitud ahistamise eemale tõukamisest või sellele allumisest.
Karistusseadustiku kohaselt seadusvastane isiku õiguste piiramine või seadusvastane eelistamine rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, religiooni, seksuaalorientataiooni, poliitiliste arvamuste, rahalise või sotsiaalse staatuse ning geneetiliste riskide eest on karistatav kuni 300 trahviühiku või kinnipidamisega.
Töölepingu seaduse alusel peab tööandja tagama kõikide oma töötajate kaitse diskrimineerimise eest ning järgima võrdse kohtlemise põhimõtteid Võrdse kohtlemise seaduse ja Soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel.
Allikad: §12 Eesti Vabariigi põhiseadusest (1992, muudetud 2003); §1.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadusest; §1.1, 2.3 ja 3 Võrdse kohtlemise seadusest; §151-153 Karistusseadustikust; §3 Töölepingu seadusest
Võrdne elukutse valik
Naistöötajad saavad töötada samadel töökohtadel, kus mehed. Tööandjatel on keelatud sättida tingimused nii, et töölevõtmisel oleks eelis ühel sool teise üle.
Põhiseaduse järgi on igal isikul õigus valida oma vaba tahte järgi, mis alal, ametikohal ja töö asukohal nad soovivad töötada. Võõrriikide kodanikel ning kodakondsuseta isikutel, kes on Eestis, on samavõõrne õigus selleks kui Eesti kodanikel, kui just seadus ei sätesta teistmoodi.
Kohus võib eemaldada süüdimõistetud seaduserikkujalt õiguse töötada teatud positsioonil või töötada teatud alal kuni kolm aastat, kui see isik on süüdi mõistetud kriminaalkorras ametikoha või ametikohustuste kuritarvitamises.
Allikad: §29 Eesti Vabariigi põhiseadusest (1992, muudetud 2003); §6.2 Soolise võrdõiguslikkuse seadusest; §49 Karistusseadustikust
Seadusandlus võrdõiguslikkuse kohta tööl
- Töölepinguseadus 2008 / Employment Contracts Act, 2008
- Võrdse kohtlemise seadus / Equal Treatment Act
- Eesti Vabariigi põhiseadus 1992, muudetud 2003 / Constitution of Estonia 1992, revised in 2003
- Karistusseadustik / Penal Code
- Hea tahte kokkulepe miinimumpalga määra ja metoodika kohta aastateks 2024–2027 / Goodwill Agreement on the minimum wage rate and methodology for 2024-2027
