Töö ja Palgad
Töötasu alammäär
Vabariigi Valitsus kehtestab töölepingu seaduse § 29 alusel määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Alammäärast madalamat töötasu ei tohi töötajale maksta. Eraldi määrusega on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate miinimumpalgad. Samuti on teatud sektorites (tervishoid, transport) kollektiivlepingud, mis määravad sektori miinimumtöötasu.
Teatud sektorites (tervishoid, autotransport jne) on ka kollektiivlepingud, mis määravad nende miinimumpalga, kuid mida valitsus seaduseks ei kirjuta. Ametiühingud töötavad Eestis aktiivselt valdkondliku miinimumpalga suunas. Sektorilist, ametialast ega piirkondlikku miinimumpalka ei ole määratletud.
Töötasu alammäär otsustatakse valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu omavaheliste läbirääkimiste kaudu. Kriteeriumid miinimumpalga muutmiseks on: töötajate ja perede vajadused, elukallidus, käibemaksuprotsent ja inflatsioon, produktiivsus ning palkade ja sissetulekute tase riigis.
Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi all tegutsev valitsusasutus. Tööinspektsiooni peamised ülesanded on töökeskkonnapoliitika rakendamine, riiklik töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide nõuete täitmise järelevalve töökeskkonnas; avalikkuse, töötajate ja tööandjate teavitamine tööohutuse riskidest ja individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelsetes töövaidluskomisjonides. Nii on tööinspektsiooni ülesanne tagada miinimumpalga järgimine. Siiski ei näe töölepinguseadus ette mingeid trahve seoses rikkumistega miinimumpalga osas.
Igal sügisel peavad sotsiaalpartnerid kohtuma ja läbirääkimisi pidama iga-aastase miinimumpalga määra üle. Selle kindlaksmääramise aluseks on Eesti Panga majandusprognoos. Arvesse võetakse ka rahandusministeeriumi laiemat prognoosi.
2023.aastal allkirjastasid sotsiaalpartnerid, tööandjate ja töötajate liidud hea tahte kokkuleppe, mille kohaselt tõstetakse miinimumpalka järk-järgult, et see jõuaks 2027 aastaks 50% ni riigi keskmisest palgast. 2024.
Allikad: Töölepingu seaduse § 29 lg-d 5-6, Vabariigi Valitsuse 20.12.2013 määrus 179 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“; Palga Alammäära Muutmise Põhimõtete Kohta 2008,Hea tahte kokkulepe miinimumpalga määra ja metoodika kohta aastateks 2024–2027 Uuendatud miinimumpalga jaoks vaadake palun Miinimumpalga punkti
Ajakohastatud miinimumpalga määrade kohta vaadake jaotist Miinimumpalgad.
Töötasu
Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud. Töötasu hulka loetakse majandustulemustest ja tehingutelt makstav töötasu. Tööandjal on kohustus maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (palgapäeval). Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. See tähendab, et seadus ei võimalda kokku leppida töötasu maksmises harvemini kui kord kuus. Töötasu makstakse rahas. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (nt tasu maksmine sularahas). Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
Allikas: töölepingu seaduse § 28 lg 2, § 29 ja § 33
Õigusaktid töötasu kohta
- Töölepinguseadus 2008 / Employment Contracts Act, 2008
- Määrus nr 166 miinimumpalga kehtestamise kohta / Regulation 166 on the Introduction of Minimum Wage
- Palga alammäära muutmise põhimõtete kohta 2008 / PalgaAlammääraMuutmisePõhimõteteKohta 2008
- Riigipühade ja riiklike tähtpäevade seadus / Public Holidays and Days of National Importance Act
Töötasu alammäär
Vabariigi Valitsus kehtestab töölepingu seaduse § 29 alusel määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Alammäärast madalamat töötasu ei tohi töötajale maksta. Eraldi määrusega on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate miinimumpalgad. Samuti on teatud sektorites (tervishoid, transport) kollektiivlepingud, mis määravad sektori miinimumtöötasu.
Teatud sektorites (tervishoid, autotransport jne) on ka kollektiivlepingud, mis määravad nende miinimumpalga, kuid mida valitsus seaduseks ei kirjuta. Ametiühingud töötavad Eestis aktiivselt valdkondliku miinimumpalga suunas. Sektorilist, ametialast ega piirkondlikku miinimumpalka ei ole määratletud.
Töötasu alammäär otsustatakse valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu omavaheliste läbirääkimiste kaudu. Kriteeriumid miinimumpalga muutmiseks on: töötajate ja perede vajadused, elukallidus, käibemaksuprotsent ja inflatsioon, produktiivsus ning palkade ja sissetulekute tase riigis.
Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi all tegutsev valitsusasutus. Tööinspektsiooni peamised ülesanded on töökeskkonnapoliitika rakendamine, riiklik töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide nõuete täitmise järelevalve töökeskkonnas; avalikkuse, töötajate ja tööandjate teavitamine tööohutuse riskidest ja individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelsetes töövaidluskomisjonides. Nii on tööinspektsiooni ülesanne tagada miinimumpalga järgimine. Siiski ei näe töölepinguseadus ette mingeid trahve seoses rikkumistega miinimumpalga osas.
Igal sügisel peavad sotsiaalpartnerid kohtuma ja läbirääkimisi pidama iga-aastase miinimumpalga määra üle. Selle kindlaksmääramise aluseks on Eesti Panga majandusprognoos. Arvesse võetakse ka rahandusministeeriumi laiemat prognoosi.
2023.aastal allkirjastasid sotsiaalpartnerid, tööandjate ja töötajate liidud hea tahte kokkuleppe, mille kohaselt tõstetakse miinimumpalka järk-järgult, et see jõuaks 2027 aastaks 50% ni riigi keskmisest palgast. 2024.
Allikad: Töölepingu seaduse § 29 lg-d 5-6, Vabariigi Valitsuse 20.12.2013 määrus 179 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“; Palga Alammäära Muutmise Põhimõtete Kohta 2008,Hea tahte kokkulepe miinimumpalga määra ja metoodika kohta aastateks 2024–2027 Uuendatud miinimumpalga jaoks vaadake palun Miinimumpalga punkti
Ajakohastatud miinimumpalga määrade kohta vaadake jaotist Miinimumpalgad.
Töötasu
Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud. Töötasu hulka loetakse majandustulemustest ja tehingutelt makstav töötasu. Tööandjal on kohustus maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (palgapäeval). Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. See tähendab, et seadus ei võimalda kokku leppida töötasu maksmises harvemini kui kord kuus. Töötasu makstakse rahas. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (nt tasu maksmine sularahas). Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
Allikas: töölepingu seaduse § 28 lg 2, § 29 ja § 33
Õigusaktid töötasu kohta
- Töölepinguseadus 2008 / Employment Contracts Act, 2008
- Määrus nr 166 miinimumpalga kehtestamise kohta / Regulation 166 on the Introduction of Minimum Wage
- Palga alammäära muutmise põhimõtete kohta 2008 / PalgaAlammääraMuutmisePõhimõteteKohta 2008
- Riigipühade ja riiklike tähtpäevade seadus / Public Holidays and Days of National Importance Act
