Haiguspuhkus
Sissetulek
Makstud haiguspuhkust sätestatakse Ravikindlustuse seadusega. Kui töötaja on ajutiselt töövõimetu, annab arst selle kohta töövõimetuslehe. Töövõimetusleht annab töötajale ajutise vabastuse töökohustuste täitmisest. Töövõimetusleht esitatakse tööandjale, kes saadab selle edasi koos muude kohaste dokumentidega Eesti Haigekassasse.
Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut muutus ajutiselt haiguslehtede hüvitamise kord alates 01.01.2021. -31.12.2021.a. Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.
Varasemalt kehtis kord, et esimesed kolm päeva töövõimetuslehest ei ole kompenseeritud ei Haigekassa ega tööandja poolt. Neljandast kuni kaheksanda päevani maksis tööandja 70% palgast. Üheksandast päevast alates sai töötaja kompensatsiooni Haigekassalt.
Töövõimetushüvitist makstakse töövõimetuslehe lõpuni, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva haiguse kohta. Tuberkuloosi jaoks makstakse toetust kuni 240 järjestikust kalendripäeva. Kindlustatud isikul on õigus saada haigushüvitist maksimaalselt 250 kalendripäeva jooksul ühe kalendriaasta jooksul.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse hiljutiste muudatustega kehtestati uued eeskirjad haiguspuhkusel olevate töötajate suhtes. Töötajad võivad haiguspuhkuse ajal pärast esimest 60 päeva töötada, kui tööandjaga on sõlmitud kirjalik kokkulepe. Määratud töö peab olema sobiv töötaja võimetega, mis on näidatud arstitõendis (nt osalise tööajaga ülesanded, kergemad ülesanded või kohandatud töökeskkond). Kui tööandja ei paku sobivaid töötingimusi, ei tohi töötajad töötada. Töötamiseks peab töötajal olema kokku vähemalt 90 päeva, millest vähemalt 30 päeva peab jääma pärast esialgset 60-päevast perioodi.
Tööandjad peavad maksma vähemalt 50% töötaja tavalisest palgast. Tervisekindlustusfond katab ülejäänud osa, kuni 50%.
Allikad: tervisekindlustusseaduse § 50–57; tervisekindlustusseaduse ja sellega seotud muudatuste seaduse ( ) muudatuste seaduse (Prevention of Disability) § 7 ja 8, 2024
Arstiabi
Eestis kehtib ühine riiklik ravikindlustus. Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset arstiabi, olenemata sellest, kas nad tasuvad ravikindlustusmaksu ise või mitte. Ravikindlustusega inimeste ravikulud tasub haigekassa.
Kindlustatud on inimesed, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või inimene ise. Lisaks nendele on Eestis õigus ravikindlustusele alla 19-aastastel lastel, õpilastel, üliõpilastel, ajateenijatel, rasedatel, töötutel, lapsehoolduspuhkusel olijatel, ülalpeetavatel abikaasadel, pensionäridel, puudega inimeste hooldajatel, osalise või puuduva töövõimega inimestel, doktoranditoetuse saajatel, loometoetuse saajatel, usulise ühenduse registrisse kantud kloostri nunnadel ja munkadel ning haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminutel.
Kehtiva seaduse järgi maksab tööandja töötaja eest sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu suurus on 33% ja sellest 13% läheb ravikindlustuseks.
Töökindlustatus
Töölepingu seaduse kohaselt ei saa tööandja üles öelda töölepingut põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Mõjuvaks põhjuseks loetakse olukorda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
Allikas: §88 ja 92 Töölepingu seadusest
Sissetulek
Makstud haiguspuhkust sätestatakse Ravikindlustuse seadusega. Kui töötaja on ajutiselt töövõimetu, annab arst selle kohta töövõimetuslehe. Töövõimetusleht annab töötajale ajutise vabastuse töökohustuste täitmisest. Töövõimetusleht esitatakse tööandjale, kes saadab selle edasi koos muude kohaste dokumentidega Eesti Haigekassasse.
Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut muutus ajutiselt haiguslehtede hüvitamise kord alates 01.01.2021. -31.12.2021.a. Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.
Varasemalt kehtis kord, et esimesed kolm päeva töövõimetuslehest ei ole kompenseeritud ei Haigekassa ega tööandja poolt. Neljandast kuni kaheksanda päevani maksis tööandja 70% palgast. Üheksandast päevast alates sai töötaja kompensatsiooni Haigekassalt.
Töövõimetushüvitist makstakse töövõimetuslehe lõpuni, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva haiguse kohta. Tuberkuloosi jaoks makstakse toetust kuni 240 järjestikust kalendripäeva. Kindlustatud isikul on õigus saada haigushüvitist maksimaalselt 250 kalendripäeva jooksul ühe kalendriaasta jooksul.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse hiljutiste muudatustega kehtestati uued eeskirjad haiguspuhkusel olevate töötajate suhtes. Töötajad võivad haiguspuhkuse ajal pärast esimest 60 päeva töötada, kui tööandjaga on sõlmitud kirjalik kokkulepe. Määratud töö peab olema sobiv töötaja võimetega, mis on näidatud arstitõendis (nt osalise tööajaga ülesanded, kergemad ülesanded või kohandatud töökeskkond). Kui tööandja ei paku sobivaid töötingimusi, ei tohi töötajad töötada. Töötamiseks peab töötajal olema kokku vähemalt 90 päeva, millest vähemalt 30 päeva peab jääma pärast esialgset 60-päevast perioodi.
Tööandjad peavad maksma vähemalt 50% töötaja tavalisest palgast. Tervisekindlustusfond katab ülejäänud osa, kuni 50%.
Allikad: tervisekindlustusseaduse § 50–57; tervisekindlustusseaduse ja sellega seotud muudatuste seaduse ( ) muudatuste seaduse (Prevention of Disability) § 7 ja 8, 2024
Arstiabi
Eestis kehtib ühine riiklik ravikindlustus. Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset arstiabi, olenemata sellest, kas nad tasuvad ravikindlustusmaksu ise või mitte. Ravikindlustusega inimeste ravikulud tasub haigekassa.
Kindlustatud on inimesed, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või inimene ise. Lisaks nendele on Eestis õigus ravikindlustusele alla 19-aastastel lastel, õpilastel, üliõpilastel, ajateenijatel, rasedatel, töötutel, lapsehoolduspuhkusel olijatel, ülalpeetavatel abikaasadel, pensionäridel, puudega inimeste hooldajatel, osalise või puuduva töövõimega inimestel, doktoranditoetuse saajatel, loometoetuse saajatel, usulise ühenduse registrisse kantud kloostri nunnadel ja munkadel ning haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminutel.
Kehtiva seaduse järgi maksab tööandja töötaja eest sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu suurus on 33% ja sellest 13% läheb ravikindlustuseks.
Töökindlustatus
Töölepingu seaduse kohaselt ei saa tööandja üles öelda töölepingut põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Mõjuvaks põhjuseks loetakse olukorda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
Allikas: §88 ja 92 Töölepingu seadusest
