Töölepingu lõppemine
Lõpetamisest teatamise nõue
Töölepingu seadus sätestab töölepingu lõpetamist ning vajalikku etteteatamisperioodi. Töölepingut lõpetatakse poolte kokkuleppel, lepingulise tööperioodi lõppemisel (tähtajaliste lepingute puhul), lepingu üles ütlemisel ühe poole poolt vastavalt seaduses sätestatud põhjustele, ning töötaja surma puhul. Töötaja võib töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt, kuid korralise ülesütlemise puhul peab tööandjat teavitama sellest vähemalt 30 päeva ette. Tööandja aga ei saa lepingut üles öelda korraliselt. Peab olema erakorraline põhjus töölepingu lõpetamiseks. Need on kas töötajaga seotud põhjused (seotud tema käitumise või töövõimekusega) või majanduslikud põhjused. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. Töölepingut võib lõpetada katseajal andes vähemalt 15 päeva etteteatamist. Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud: alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva; üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva; viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva; kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kollektiivleping võib sätestada etteteatamisaegasid, mis on eelnevast erinevad. Etteteatamise asemel on lubatud ka hüvitis. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Allikas:__§79-100 Töölepingu seadusest, 2008
Koondamishüvitis
Eesti seadusandluses pole üleüldist õigust koondamishüvitisele. Töölepingu seadus kirjeldab koondamishüvitise korda. Koondamishüvitist ei lubata tavaliselt individuaalse koondamise korral. Seadus sätestab ühe kuu palga suuruse hüvitise õiguse töötajale, kes koondatakse majanduslikel põhjustel. Hüvitis ei suurene staažiga. Kui tähtajaline leping tühistatakse majanduslikel põhjustel (va tööandja pankroti puhul), on tööandja kohustatud maksma töötajale palka, mida oleks makstud lepingu algse lõppemiseni, kuid seda ei pea tegema vääramatu jõu sekkumise puhul. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kui koondamine toimub majanduslikel põhjustel, siis Töötukassa maksab töötajale lisahüvitist, mis sõltub töötaja staažist: ühe kuu palga 5-10 aasta töö eest; kahe kuu palga üle 10 aasta töö eest. Enam kui 20-aastase teenistusega oli kolmandaks valikuks kolme kuu tasu (rakendus ainult kuni 31. detsembrini 2014). Allikad:__§100 ja 139 Töölepingu seadusest; §14 Töötuskindlustus seadusest, 2008
Sellega seotud teemad
Lepingud ja vallandamisedLõpetamisest teatamise nõue
Töölepingu seadus sätestab töölepingu lõpetamist ning vajalikku etteteatamisperioodi. Töölepingut lõpetatakse poolte kokkuleppel, lepingulise tööperioodi lõppemisel (tähtajaliste lepingute puhul), lepingu üles ütlemisel ühe poole poolt vastavalt seaduses sätestatud põhjustele, ning töötaja surma puhul. Töötaja võib töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt, kuid korralise ülesütlemise puhul peab tööandjat teavitama sellest vähemalt 30 päeva ette. Tööandja aga ei saa lepingut üles öelda korraliselt. Peab olema erakorraline põhjus töölepingu lõpetamiseks. Need on kas töötajaga seotud põhjused (seotud tema käitumise või töövõimekusega) või majanduslikud põhjused. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. Töölepingut võib lõpetada katseajal andes vähemalt 15 päeva etteteatamist. Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud: alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva; üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva; viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva; kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kollektiivleping võib sätestada etteteatamisaegasid, mis on eelnevast erinevad. Etteteatamise asemel on lubatud ka hüvitis. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Allikas:__§79-100 Töölepingu seadusest, 2008
Koondamishüvitis
Eesti seadusandluses pole üleüldist õigust koondamishüvitisele. Töölepingu seadus kirjeldab koondamishüvitise korda. Koondamishüvitist ei lubata tavaliselt individuaalse koondamise korral. Seadus sätestab ühe kuu palga suuruse hüvitise õiguse töötajale, kes koondatakse majanduslikel põhjustel. Hüvitis ei suurene staažiga. Kui tähtajaline leping tühistatakse majanduslikel põhjustel (va tööandja pankroti puhul), on tööandja kohustatud maksma töötajale palka, mida oleks makstud lepingu algse lõppemiseni, kuid seda ei pea tegema vääramatu jõu sekkumise puhul. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kui koondamine toimub majanduslikel põhjustel, siis Töötukassa maksab töötajale lisahüvitist, mis sõltub töötaja staažist: ühe kuu palga 5-10 aasta töö eest; kahe kuu palga üle 10 aasta töö eest. Enam kui 20-aastase teenistusega oli kolmandaks valikuks kolme kuu tasu (rakendus ainult kuni 31. detsembrini 2014). Allikad:__§100 ja 139 Töölepingu seadusest; §14 Töötuskindlustus seadusest, 2008
