Sotsiaalkindlustus
Vanaduspension
Eestis on pensioniõigus tagatud ebasoodsates tingimustes vanaduspensioni seaduse, vanaduspensioni seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja fondipensionide seaduse alusel. Isikutel on õigus saada vanaduspensioni alates 65. eluaastast, kui neil on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku tööaega. 1953. ja 1960. aasta vahel sündinud isikute puhul tõuseb pensioniiga järk-järgult 63 aastast 64 aastani ja 9 kuuni, sõltuvalt sünniaastast. 1944. ja 1952. aasta vahel sündinud naistel oli varasem pensioniea, mis ulatus 58 aastast ja 6 kuust 62 aastani ja 6 kuuni, osana jõupingutustest pensioniea võrdsustamiseks sool.
Alates 2027. aastast kohandatakse pensioniea igal aastal eluea muutuste alusel, maksimaalselt kolme kuu võrra aastas. Eesti alalised elanikud ja ajutise elamisloaga välismaalased on õigustatud saama vanaduspensioni.
On ette nähtud nii varajane kui ka hiline pensionilejäämine. Töötajad võivad jääda pensionile kuni viis aastat varem, kui nad vastavad kindlatele kvalifikatsiooniperioodidele, mis ulatuvad 20 kuni 40 aastani. Hiline pensionilejäämine on lubatud igal ajal pärast pensioniea saavutamist. Osalise või puuduva töövõimega isikud võivad vähendada nõutavat kvalifikatsiooniperioodi ühe aasta võrra iga kolme vähendatud töövõime aasta kohta.
Vanaduspension koosneb kolmest osast: kindlasummaline põhisumma; pensioniea teenistusaja alusel arvutatav osa, mille suurus võrdub pensioniea teenistusaja aastate arvuga, korrutatuna pensioniea teenistusaasta väärtusega; ning kindlustusosa, mille suurus võrdub kindlustatud isiku aastaste tegurite summaga, korrutatuna pensioniea teenistusaasta väärtusega.
Eakate pensionide soodustingimuste seadus võimaldab varajast pensionile jäämist töötajatele, kes töötavad ohtlikel või füüsiliselt rasketel töökohtadel, mis kujutavad endast tõsist ohtu tervisele, sageli kutsehaiguste või õnnetuste tõttu. Töötajad, kellel on vähemalt 20 aastat teenistusaega, sealhulgas 10 aastat kõrge riskiga ametikohtadel, nagu näiteks maa-alune kaevandamine, või 25 aastat, millest 12,5 aastat on olnud raske töö, võivad jääda pensionile 10 või 5 aastat varem kui tavaline pensioniea. Pensionid määratakse kindlaks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, millele lisanduvad ohtliku töö eest makstavad lisatasud, ning need eeldavad täistööajaga töötamist kindlaksmääratud ametikohtadel. Kui pensionär naaseb ohtlikule tööle enne tavapärast pensioniea, peatatakse tema hüvitised. Tööga seotud haiguse või vigastuse tõttu püsivalt töövõimetuks jäänud isikutele makstakse lisaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel täiendavat rahalist toetust.
Samuti on olemas riiklik pension, mida saavad 63-aastased isikud, kes ei vasta sotsiaalkindlustusseaduse alusel vanaduspensioni saamise tingimustele. Nad peavad aga olema elanud Eestis vähemalt viis aastat enne hüvitise taotlemist ja nad ei tohi saada pensioni ühestki teisest riigist.
Allikad: riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7–13, 22 ja 23; soodustingimustel vanaduspensioni seadus
Toitjakaotuspension
Toitjakaotuspensioni määratakse Eestis riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
Õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest: toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staaži ja aastakoefitsientide summa alusel arvutatud vanaduspension; vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral. Toitjakaotuspension arvutatakse peresse allesjäänud inimeste arvu järgi: ühele perekonnaliikmele 50 protsenti; kahele perekonnaliikmele 80 protsenti; kolmele või enamale perekonnaliikmele 100 protsenti.
Allikas: riikliku pensionikindlustuse seaduse §-d 20-21
Invaliidsuspension
Töövõimetuspensioni tagatakse Riikliku pensionikindlustuse seadusega. Kõikidel Eesti alalistel elanikel kui ka välismaalalstel ajutiste elamislubadega on õigus saada töövõimetuspensionit. Töövõimetuspensionit saavad inimesed, kes ei ole võimelised tööga elatist teenima või see on raskendatud.
Töövõime toetuse seadus pakub rahalist toetust 16-aastastele kuni 65-aastastele elanikele, kes on kaotanud vähemalt 40% oma töövõimest. Osalise töövõimega inimesed võivad toetust saada, kui nad on tööl, registreeritud töötuna või hoolitsevad alla 3-aastase lapse eest, samas kui täieliku töövõime kaotanud inimesed on automaatselt toetuse saamise õigustatud. Isikutele, kellel ei ole piisavat töökogemust, makstakse kindlasummalist toetust. Toetust makstakse kuni viis aastat või pensionieani, kui seisund on stabiilne või halveneb, ning üleminekureeglid tagavad, et varem riikliku pensionikindlustusseaduse kohaldamisalasse kuulunud isikud saavad võrdset toetust. Riigieelarvest rahastatav toetus hõlmab ka tööga seotud tervisekahjustustega rasedate töötajate sünnituseelset ja -järgset hooldust, täiendades tervisekindlustusseaduse kohaseid tasuta tervishoiuteenuseid.
Allikas:Töövõimetoetuse seaduse §-d 2, 4, 5, 7, 8, 12(1)(2), 13, 27(2) ja 42–44
Seadusandlus sotsiaalkindlustuse kohta
- Vanemahüvitise seadus / Parental Benefits Act
- Tööturuteenuste ja -toetuste seadus / Labour Market Services and Benefits Act
- Soolise võrdõiguslikkuse seadus / Gender Equality Act
Sellega seotud teemad
Töötushüvitised Lepingud ja vallandamised Haiguspuhkus Kollektiivlepingute andmebaasVanaduspension
Eestis on pensioniõigus tagatud ebasoodsates tingimustes vanaduspensioni seaduse, vanaduspensioni seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja fondipensionide seaduse alusel. Isikutel on õigus saada vanaduspensioni alates 65. eluaastast, kui neil on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku tööaega. 1953. ja 1960. aasta vahel sündinud isikute puhul tõuseb pensioniiga järk-järgult 63 aastast 64 aastani ja 9 kuuni, sõltuvalt sünniaastast. 1944. ja 1952. aasta vahel sündinud naistel oli varasem pensioniea, mis ulatus 58 aastast ja 6 kuust 62 aastani ja 6 kuuni, osana jõupingutustest pensioniea võrdsustamiseks sool.
Alates 2027. aastast kohandatakse pensioniea igal aastal eluea muutuste alusel, maksimaalselt kolme kuu võrra aastas. Eesti alalised elanikud ja ajutise elamisloaga välismaalased on õigustatud saama vanaduspensioni.
On ette nähtud nii varajane kui ka hiline pensionilejäämine. Töötajad võivad jääda pensionile kuni viis aastat varem, kui nad vastavad kindlatele kvalifikatsiooniperioodidele, mis ulatuvad 20 kuni 40 aastani. Hiline pensionilejäämine on lubatud igal ajal pärast pensioniea saavutamist. Osalise või puuduva töövõimega isikud võivad vähendada nõutavat kvalifikatsiooniperioodi ühe aasta võrra iga kolme vähendatud töövõime aasta kohta.
Vanaduspension koosneb kolmest osast: kindlasummaline põhisumma; pensioniea teenistusaja alusel arvutatav osa, mille suurus võrdub pensioniea teenistusaja aastate arvuga, korrutatuna pensioniea teenistusaasta väärtusega; ning kindlustusosa, mille suurus võrdub kindlustatud isiku aastaste tegurite summaga, korrutatuna pensioniea teenistusaasta väärtusega.
Eakate pensionide soodustingimuste seadus võimaldab varajast pensionile jäämist töötajatele, kes töötavad ohtlikel või füüsiliselt rasketel töökohtadel, mis kujutavad endast tõsist ohtu tervisele, sageli kutsehaiguste või õnnetuste tõttu. Töötajad, kellel on vähemalt 20 aastat teenistusaega, sealhulgas 10 aastat kõrge riskiga ametikohtadel, nagu näiteks maa-alune kaevandamine, või 25 aastat, millest 12,5 aastat on olnud raske töö, võivad jääda pensionile 10 või 5 aastat varem kui tavaline pensioniea. Pensionid määratakse kindlaks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, millele lisanduvad ohtliku töö eest makstavad lisatasud, ning need eeldavad täistööajaga töötamist kindlaksmääratud ametikohtadel. Kui pensionär naaseb ohtlikule tööle enne tavapärast pensioniea, peatatakse tema hüvitised. Tööga seotud haiguse või vigastuse tõttu püsivalt töövõimetuks jäänud isikutele makstakse lisaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel täiendavat rahalist toetust.
Samuti on olemas riiklik pension, mida saavad 63-aastased isikud, kes ei vasta sotsiaalkindlustusseaduse alusel vanaduspensioni saamise tingimustele. Nad peavad aga olema elanud Eestis vähemalt viis aastat enne hüvitise taotlemist ja nad ei tohi saada pensioni ühestki teisest riigist.
Allikad: riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7–13, 22 ja 23; soodustingimustel vanaduspensioni seadus
Toitjakaotuspension
Toitjakaotuspensioni määratakse Eestis riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
Õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest: toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staaži ja aastakoefitsientide summa alusel arvutatud vanaduspension; vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral. Toitjakaotuspension arvutatakse peresse allesjäänud inimeste arvu järgi: ühele perekonnaliikmele 50 protsenti; kahele perekonnaliikmele 80 protsenti; kolmele või enamale perekonnaliikmele 100 protsenti.
Allikas: riikliku pensionikindlustuse seaduse §-d 20-21
Invaliidsuspension
Töövõimetuspensioni tagatakse Riikliku pensionikindlustuse seadusega. Kõikidel Eesti alalistel elanikel kui ka välismaalalstel ajutiste elamislubadega on õigus saada töövõimetuspensionit. Töövõimetuspensionit saavad inimesed, kes ei ole võimelised tööga elatist teenima või see on raskendatud.
Töövõime toetuse seadus pakub rahalist toetust 16-aastastele kuni 65-aastastele elanikele, kes on kaotanud vähemalt 40% oma töövõimest. Osalise töövõimega inimesed võivad toetust saada, kui nad on tööl, registreeritud töötuna või hoolitsevad alla 3-aastase lapse eest, samas kui täieliku töövõime kaotanud inimesed on automaatselt toetuse saamise õigustatud. Isikutele, kellel ei ole piisavat töökogemust, makstakse kindlasummalist toetust. Toetust makstakse kuni viis aastat või pensionieani, kui seisund on stabiilne või halveneb, ning üleminekureeglid tagavad, et varem riikliku pensionikindlustusseaduse kohaldamisalasse kuulunud isikud saavad võrdset toetust. Riigieelarvest rahastatav toetus hõlmab ka tööga seotud tervisekahjustustega rasedate töötajate sünnituseelset ja -järgset hooldust, täiendades tervisekindlustusseaduse kohaseid tasuta tervishoiuteenuseid.
Allikas:Töövõimetoetuse seaduse §-d 2, 4, 5, 7, 8, 12(1)(2), 13, 27(2) ja 42–44
Seadusandlus sotsiaalkindlustuse kohta
- Vanemahüvitise seadus / Parental Benefits Act
- Tööturuteenuste ja -toetuste seadus / Labour Market Services and Benefits Act
- Soolise võrdõiguslikkuse seadus / Gender Equality Act
