Töötuabiraha
Töötuabiraha
Töötushüvitiste maksmist sätestab Töötuskindlustuse seadus. Töötuse korral on õigus kahele hüvitisele. Töötuskindlustuse hüvitis, mille maksmist sätestab Töötuskindlustuse seadus, on seotud palgaga ning seda finantseeritakse palgamaksetest kohustuslikku kindlustusplaani. Nendel, kes ei vasta töötuskindlustuse nõutele või on ammendanud enda õiguse saada seda hüvitist, on õigus saada kõigile sama summana töötutoetust, mida määratakse Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ning finantseeritakse Riigikassast. Töötuskindlustushüvitise taotleja peab olema töötuskindlustusmakseid teinud viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud. Taotleja peab olema tahtmatult töötu, mitte aktiivselt töötama, olema valmis täiskohaga tööks, vanuses 16 kuni pensioniiga, registreeritud töötuna ning aktiivselt otsima töökohta.
Töötuskindlustushüvitis on 60% eelnevast palgast (viimase ühe aasta esimese 9 kuu keskmine palk) kuni maksimaalselt kolmekordne keskmine palk esimese 100 töötuna registreeritud päeva jooksul ning pärast seda 40% eelnevast tavapalgast.
Hüvitise pikkuse all mõeldakse päevade arvu, mil töötul on õigus saada töötuskindlustushüvitist. See päevade arv oleneb isiku kindlustusperioodist, mis võtab arvesse kõikide kuude arvu, mil on makstud töötuskindlustusmakseid.
Kindlustatud isikul on õigus saada terve töötuna registreeritud oldud aja hüvitist, kuid mitte rohkem kui 180 päeva 5 aasta jooksul tehtud kindlustusmaksete puhul, mitte rohkem kui 210 päeva, kui kindlustusperiood on 5-10 kuud, ja 300 päeva, kui kindlustusperiood on 10 aastat või enam.
Töötu abiraha makstakse töötutele, kes ei kvalifitseeru töötuskindlustushüvituse saamiseks, kes otsivad aktiivselt tööd, kes on viimase 180 päeva jooksul töötanud või on lõpetanud täiskoormusega õpingud (on ka mitmeid erandeid) või kelle kuu sissetulek on väiksem töötu 31-kordsest päevakursist. Ei kehti nõue, et isik peab olema tahtmatult töötu. Töötutoetust makstakse 210 kuni 270 päeva. Seda makstakse 210 päeva, kui töötaja tööleping on erakorraliselt üles öeldud põhjustel nagu allumatus, pettus, varakahjustus ning konfidentsiaalsusnõuete rikkumine (osa 89.1.3-8 Töölepingu seadusest). Alates 1. jaanuarist 2026 kaotatakse vana kindlasummaline töötushüvitis ja asendatakse uue baasmääraga töötuskindlustushüvitisega inimestele, kellel on lühem töökogemus. See uus hüvitis kehtib 180 päeva (kõrge tööpuuduse korral on võimalik 60-päevane pikendamine), on väärtuselt umbes pool miinimumpalgast kuus ja eeldab vähemalt 8 kuu töötamist viimase 3 aasta jooksul. Olemasolev töötasust sõltuv töötuskindlustushüvitis jääb muutumatuks.
Allikad: §6-14 Töötuskindlustuse seadusest; §26-33 Tööturuteenuste ja -toetuste seadusest;
Sellega seotud teemad
SotsiaalkindlustusTöötuabiraha
Töötushüvitiste maksmist sätestab Töötuskindlustuse seadus. Töötuse korral on õigus kahele hüvitisele. Töötuskindlustuse hüvitis, mille maksmist sätestab Töötuskindlustuse seadus, on seotud palgaga ning seda finantseeritakse palgamaksetest kohustuslikku kindlustusplaani. Nendel, kes ei vasta töötuskindlustuse nõutele või on ammendanud enda õiguse saada seda hüvitist, on õigus saada kõigile sama summana töötutoetust, mida määratakse Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ning finantseeritakse Riigikassast. Töötuskindlustushüvitise taotleja peab olema töötuskindlustusmakseid teinud viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud. Taotleja peab olema tahtmatult töötu, mitte aktiivselt töötama, olema valmis täiskohaga tööks, vanuses 16 kuni pensioniiga, registreeritud töötuna ning aktiivselt otsima töökohta.
Töötuskindlustushüvitis on 60% eelnevast palgast (viimase ühe aasta esimese 9 kuu keskmine palk) kuni maksimaalselt kolmekordne keskmine palk esimese 100 töötuna registreeritud päeva jooksul ning pärast seda 40% eelnevast tavapalgast.
Hüvitise pikkuse all mõeldakse päevade arvu, mil töötul on õigus saada töötuskindlustushüvitist. See päevade arv oleneb isiku kindlustusperioodist, mis võtab arvesse kõikide kuude arvu, mil on makstud töötuskindlustusmakseid.
Kindlustatud isikul on õigus saada terve töötuna registreeritud oldud aja hüvitist, kuid mitte rohkem kui 180 päeva 5 aasta jooksul tehtud kindlustusmaksete puhul, mitte rohkem kui 210 päeva, kui kindlustusperiood on 5-10 kuud, ja 300 päeva, kui kindlustusperiood on 10 aastat või enam.
Töötu abiraha makstakse töötutele, kes ei kvalifitseeru töötuskindlustushüvituse saamiseks, kes otsivad aktiivselt tööd, kes on viimase 180 päeva jooksul töötanud või on lõpetanud täiskoormusega õpingud (on ka mitmeid erandeid) või kelle kuu sissetulek on väiksem töötu 31-kordsest päevakursist. Ei kehti nõue, et isik peab olema tahtmatult töötu. Töötutoetust makstakse 210 kuni 270 päeva. Seda makstakse 210 päeva, kui töötaja tööleping on erakorraliselt üles öeldud põhjustel nagu allumatus, pettus, varakahjustus ning konfidentsiaalsusnõuete rikkumine (osa 89.1.3-8 Töölepingu seadusest). Alates 1. jaanuarist 2026 kaotatakse vana kindlasummaline töötushüvitis ja asendatakse uue baasmääraga töötuskindlustushüvitisega inimestele, kellel on lühem töökogemus. See uus hüvitis kehtib 180 päeva (kõrge tööpuuduse korral on võimalik 60-päevane pikendamine), on väärtuselt umbes pool miinimumpalgast kuus ja eeldab vähemalt 8 kuu töötamist viimase 3 aasta jooksul. Olemasolev töötasust sõltuv töötuskindlustushüvitis jääb muutumatuks.
Allikad: §6-14 Töötuskindlustuse seadusest; §26-33 Tööturuteenuste ja -toetuste seadusest;
