Igaaastane Puhkus ja Riigipühad
Tasustatud põhipuhkus
Töölepingu seadus sisaldab sätteid igaaastaste puhkusepäevade, nende planeerimise ja jagamise kohta ning puhkusepäevade tasustamise kohta. Töötaja igaaastane puhkepäevade periood on 28 kalendripäeva, kui pooled pole kokku leppinud pikemat perioodi või kui pole seaduses teistmoodi sätestatud. Puhkusepäevade arv ei kasva staažiga ning päevade arv jääb samaks nii 1 kui 5 aastat töötanud töötaja jaoks. Igaaastane puhkusepäevade arv töötajatele, kes saavad toetust töövõimetuse eest, on 35 kalendripäeva. Haridus- ja teadustöötajate jaoks on igaaastane puhkepäevade arv 56 kalendripäeva. Riigipüha ei ole osa puhkepäevade koguarvust, kui see peaks olema puhkusepäevade ajal.
Alaealistele on igaaastane puhkepäevade arv 35 kalendripäeva, kui pooled pole kokku lepinud pikemas perioodis või kui seadusega pole teistmoodi sätestatud.
Selleks, et saada puhkust, peab töötaja olema töötanud 6 kuud, pärast mida võib töötaja ka esimese tööaasta jooksul nõuda puhkust. Esimesel tööaastal antakse puhkusepäevi vastavalt töötatud ajale. Igaaastast puhkust võib kasutada kalendriaasta jooksul ning jaotatuna antakse ainult poolte kokkuleppel (puhkusepäevade mitmeks osaks jagamine on lubatud). Töötaja peab puhkuse jaoks kasutama vähemalt 14 järjestikust päeva. Minimaalne puhkepäevade arv, mida ühel korral saab võtta, ei saa olla vähem kui 7 päeva. Kasutamata päevad tõstetakse järgmisesse kalendriaastasse.
Puhkusepäevade graafikut teeb tööandja võttes arvesse töötaja soove ning mõistlikult ühendades need ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkusepäevade graafiku igal kalendriaastal ning edastab selle töötajale esimese kvartali jooksul.
Järgnevatel töötajatel on õigus nõuda puhkust neile sobival ajal: naistöötajal koheselt enne või pärast rasedus- ja emapuhkust; meestöötajal kohe pärast isapuhkust või oma naise rasedus- ja emapuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; lapse koolivaheaja ajal vanemal, kelle laps on 7-10 aasta vanune; ja alaealisel, kellel on koolikohustus, seda koolivaheaegade ajal.
Töötajad saavad puhkusepäevade jooksul oma tavapalka. Puhkusetasu makstakse hiljemalt üleeelmisel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pooled pole teistmoodi kokku leppinud. Tühine on kokkulepe, mille järgi puhkusetasu makstakse hiljem kui järgneval palgapäeval pärast puhkuse lõppu. Iga-aastase puhkusetasu osa (alaealistele ja puudega töötajatele), mis ületab 28 kalendripäeva, makstakse riigi eelarvest.
Töötaja ei saa saada muud tasu või hüvitist puhkusepäevade asemel töölepingu kehtivusaja jooksul ning kõik vastavad kokkulepped on tühised. Kuid töölepingu lõpetamise ajal on tööandja kohustatud hüvitama töötajale rahaliselt kõik kasutamata puhkusepäevad, mis on veel kehtivad.
Allikas: §55-58 ja 68-71 Töölepingu seadusest,2008
Palk riigipühade ajal
Töölepingu seadus sisaldab sätteid igaaastaste puhkusepäevade, nende planeerimise ja jagamise kohta ning puhkusepäevade tasustamise kohta. Töötaja igaaastane puhkepäevade periood on 28 kalendripäeva, kui pooled pole kokku leppinud pikemat perioodi või kui pole seaduses teistmoodi sätestatud. Puhkusepäevade arv ei kasva staažiga ning päevade arv jääb samaks nii 1 kui 5 aastat töötanud töötaja jaoks. Igaaastane puhkusepäevade arv töötajatele, kes saavad toetust töövõimetuse eest, on 35 kalendripäeva. Haridus- ja teadustöötajate jaoks on igaaastane puhkepäevade arv 56 kalendripäeva. Riigipüha ei ole osa puhkepäevade koguarvust, kui see peaks olema puhkusepäevade ajal.
Alaealistele on igaaastane puhkepäevade arv 35 kalendripäeva, kui pooled pole kokku lepinud pikemas perioodis või kui seadusega pole teistmoodi sätestatud.
Selleks, et saada puhkust, peab töötaja olema töötanud 6 kuud, pärast mida võib töötaja ka esimese tööaasta jooksul nõuda puhkust. Esimesel tööaastal antakse puhkusepäevi vastavalt töötatud ajale. Igaaastast puhkust võib kasutada kalendriaasta jooksul ning jaotatuna antakse ainult poolte kokkuleppel (puhkusepäevade mitmeks osaks jagamine on lubatud). Töötaja peab puhkuse jaoks kasutama vähemalt 14 järjestikust päeva. Minimaalne puhkepäevade arv, mida ühel korral saab võtta, ei saa olla vähem kui 7 päeva. Kasutamata päevad tõstetakse järgmisesse kalendriaastasse.
Puhkusepäevade graafikut teeb tööandja võttes arvesse töötaja soove ning mõistlikult ühendades need ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkusepäevade graafiku igal kalendriaastal ning edastab selle töötajale esimese kvartali jooksul.
Järgnevatel töötajatel on õigus nõuda puhkust neile sobival ajal: naistöötajal koheselt enne või pärast rasedus- ja emapuhkust; meestöötajal kohe pärast isapuhkust või oma naise rasedus- ja emapuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; lapse koolivaheaja ajal vanemal, kelle laps on 7-10 aasta vanune; ja alaealisel, kellel on koolikohustus, seda koolivaheaegade ajal.
Töötajad saavad puhkusepäevade jooksul oma tavapalka. Puhkusetasu makstakse hiljemalt üleeelmisel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pooled pole teistmoodi kokku leppinud. Tühine on kokkulepe, mille järgi puhkusetasu makstakse hiljem kui järgneval palgapäeval pärast puhkuse lõppu. Iga-aastase puhkusetasu osa (alaealistele ja puudega töötajatele), mis ületab 28 kalendripäeva, makstakse riigi eelarvest.
Töötaja ei saa saada muud tasu või hüvitist puhkusepäevade asemel töölepingu kehtivusaja jooksul ning kõik vastavad kokkulepped on tühised. Kuid töölepingu lõpetamise ajal on tööandja kohustatud hüvitama töötajale rahaliselt kõik kasutamata puhkusepäevad, mis on veel kehtivad.
Allikas: §55-58 ja 68-71 Töölepingu seadusest,2008
Puhkeaeg
Igapäevast ja iganädalast puhkeaega ning tööaja korraldust reguleerib töölepingu seadus.
Töötajatel on õigus iganädalasele puhkeajale, mis on 7-päevases ajaperioodis vähemalt 48 järjestikust tundi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Summeeritud tööajaga ei tohi 7-päevases ajaperioodis puhkeaeg olla järjestiku alla 36 tunni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iganädalased puhkepäevad on eelduslikult laupäev ja pühapäev. Töötajatel on õigus puhata 6 töötunni jooksul vähemalt 30 minutit, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alla 18-aastaste töötajate puhul tuleb vähemalt 30-minutiline puhkus anda kõige enam iga nelja ja poole tunni tagant. Seda puhkeaega tööajaks ei loeta. Töölepingu seadus näeb ette ka igapäevase puhkeaja nõude, mille kohaselt peab töötajale jääma ööpäevas 11-tundi järjestikust puhkeaega.
Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Iga töö, mis ületab 13 tundi, nõuab kohest puhkust. Puhkus võib olla jagatud kuuekuulisteks plokkideks, kui tervis ja ohutus on tagatud. Alates 2024. aastast peavad töötajad enne nädalast puhkust saama 11 tundi päevast puhkust, kokku 47–59 tundi vaba aega nädalas. Alaealised peavad saama 14–22 tundi päevast puhkust, sõltuvalt vanusest ja kooli staatusest.
2025.aasta muudatuse kohaselt on tühine iga leping, mis rikub alaealiste minimaalse päevase puhkuse nõuet. See hõlmab:
(1) kokkulepped, mille kohaselt 7–12-aastane laps saab kooliajal 24-tunnise perioodi jooksul vähem kui 22 tundi järjestikust puhkust või koolivaheajal 24-tunnise perioodi jooksul vähem kui 20 tundi järjestikust puhkust;
(2) lepingud, mille kohaselt 13–14-aastastel või vanematel alaealistel, kes veel käivad kohustuslikus koolis, on kooliajal vähem kui 21 järjestikust puhkustundi 24-tunnise perioodi jooksul või koolivaheaegadel vähem kui 15 järjestikust puhkustundi 24-tunnise perioodi jooksul; ja
(3) lepingud, mille kohaselt 15–17-aastane, kes ei ole enam kohustuslikus koolieas, saab 24-tunnise perioodi jooksul vähem kui 14 järjestikust tundi puhkust.
Allikas:__§47, 51, 52 Töölepingu seadusest,2008
Seadusandlus igaaastaste pühade ja puhkepäevade kohta
- Töölepinguseadus 2008 / Employment Contracts Act, 2008
- Töötuskindlustuse seadus / Unemployment Insurance Act
Sellega seotud teemad
Hüvitis ja tööaeg Töö ja Palgad Emadus ja Töö Haiguspuhkus Palga kontroll Kollektiivlepingute andmebaasTasustatud põhipuhkus
Töölepingu seadus sisaldab sätteid igaaastaste puhkusepäevade, nende planeerimise ja jagamise kohta ning puhkusepäevade tasustamise kohta. Töötaja igaaastane puhkepäevade periood on 28 kalendripäeva, kui pooled pole kokku leppinud pikemat perioodi või kui pole seaduses teistmoodi sätestatud. Puhkusepäevade arv ei kasva staažiga ning päevade arv jääb samaks nii 1 kui 5 aastat töötanud töötaja jaoks. Igaaastane puhkusepäevade arv töötajatele, kes saavad toetust töövõimetuse eest, on 35 kalendripäeva. Haridus- ja teadustöötajate jaoks on igaaastane puhkepäevade arv 56 kalendripäeva. Riigipüha ei ole osa puhkepäevade koguarvust, kui see peaks olema puhkusepäevade ajal.
Alaealistele on igaaastane puhkepäevade arv 35 kalendripäeva, kui pooled pole kokku lepinud pikemas perioodis või kui seadusega pole teistmoodi sätestatud.
Selleks, et saada puhkust, peab töötaja olema töötanud 6 kuud, pärast mida võib töötaja ka esimese tööaasta jooksul nõuda puhkust. Esimesel tööaastal antakse puhkusepäevi vastavalt töötatud ajale. Igaaastast puhkust võib kasutada kalendriaasta jooksul ning jaotatuna antakse ainult poolte kokkuleppel (puhkusepäevade mitmeks osaks jagamine on lubatud). Töötaja peab puhkuse jaoks kasutama vähemalt 14 järjestikust päeva. Minimaalne puhkepäevade arv, mida ühel korral saab võtta, ei saa olla vähem kui 7 päeva. Kasutamata päevad tõstetakse järgmisesse kalendriaastasse.
Puhkusepäevade graafikut teeb tööandja võttes arvesse töötaja soove ning mõistlikult ühendades need ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkusepäevade graafiku igal kalendriaastal ning edastab selle töötajale esimese kvartali jooksul.
Järgnevatel töötajatel on õigus nõuda puhkust neile sobival ajal: naistöötajal koheselt enne või pärast rasedus- ja emapuhkust; meestöötajal kohe pärast isapuhkust või oma naise rasedus- ja emapuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; lapse koolivaheaja ajal vanemal, kelle laps on 7-10 aasta vanune; ja alaealisel, kellel on koolikohustus, seda koolivaheaegade ajal.
Töötajad saavad puhkusepäevade jooksul oma tavapalka. Puhkusetasu makstakse hiljemalt üleeelmisel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pooled pole teistmoodi kokku leppinud. Tühine on kokkulepe, mille järgi puhkusetasu makstakse hiljem kui järgneval palgapäeval pärast puhkuse lõppu. Iga-aastase puhkusetasu osa (alaealistele ja puudega töötajatele), mis ületab 28 kalendripäeva, makstakse riigi eelarvest.
Töötaja ei saa saada muud tasu või hüvitist puhkusepäevade asemel töölepingu kehtivusaja jooksul ning kõik vastavad kokkulepped on tühised. Kuid töölepingu lõpetamise ajal on tööandja kohustatud hüvitama töötajale rahaliselt kõik kasutamata puhkusepäevad, mis on veel kehtivad.
Allikas: §55-58 ja 68-71 Töölepingu seadusest,2008
Palk riigipühade ajal
Töölepingu seadus sisaldab sätteid igaaastaste puhkusepäevade, nende planeerimise ja jagamise kohta ning puhkusepäevade tasustamise kohta. Töötaja igaaastane puhkepäevade periood on 28 kalendripäeva, kui pooled pole kokku leppinud pikemat perioodi või kui pole seaduses teistmoodi sätestatud. Puhkusepäevade arv ei kasva staažiga ning päevade arv jääb samaks nii 1 kui 5 aastat töötanud töötaja jaoks. Igaaastane puhkusepäevade arv töötajatele, kes saavad toetust töövõimetuse eest, on 35 kalendripäeva. Haridus- ja teadustöötajate jaoks on igaaastane puhkepäevade arv 56 kalendripäeva. Riigipüha ei ole osa puhkepäevade koguarvust, kui see peaks olema puhkusepäevade ajal.
Alaealistele on igaaastane puhkepäevade arv 35 kalendripäeva, kui pooled pole kokku lepinud pikemas perioodis või kui seadusega pole teistmoodi sätestatud.
Selleks, et saada puhkust, peab töötaja olema töötanud 6 kuud, pärast mida võib töötaja ka esimese tööaasta jooksul nõuda puhkust. Esimesel tööaastal antakse puhkusepäevi vastavalt töötatud ajale. Igaaastast puhkust võib kasutada kalendriaasta jooksul ning jaotatuna antakse ainult poolte kokkuleppel (puhkusepäevade mitmeks osaks jagamine on lubatud). Töötaja peab puhkuse jaoks kasutama vähemalt 14 järjestikust päeva. Minimaalne puhkepäevade arv, mida ühel korral saab võtta, ei saa olla vähem kui 7 päeva. Kasutamata päevad tõstetakse järgmisesse kalendriaastasse.
Puhkusepäevade graafikut teeb tööandja võttes arvesse töötaja soove ning mõistlikult ühendades need ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkusepäevade graafiku igal kalendriaastal ning edastab selle töötajale esimese kvartali jooksul.
Järgnevatel töötajatel on õigus nõuda puhkust neile sobival ajal: naistöötajal koheselt enne või pärast rasedus- ja emapuhkust; meestöötajal kohe pärast isapuhkust või oma naise rasedus- ja emapuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; lapse koolivaheaja ajal vanemal, kelle laps on 7-10 aasta vanune; ja alaealisel, kellel on koolikohustus, seda koolivaheaegade ajal.
Töötajad saavad puhkusepäevade jooksul oma tavapalka. Puhkusetasu makstakse hiljemalt üleeelmisel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pooled pole teistmoodi kokku leppinud. Tühine on kokkulepe, mille järgi puhkusetasu makstakse hiljem kui järgneval palgapäeval pärast puhkuse lõppu. Iga-aastase puhkusetasu osa (alaealistele ja puudega töötajatele), mis ületab 28 kalendripäeva, makstakse riigi eelarvest.
Töötaja ei saa saada muud tasu või hüvitist puhkusepäevade asemel töölepingu kehtivusaja jooksul ning kõik vastavad kokkulepped on tühised. Kuid töölepingu lõpetamise ajal on tööandja kohustatud hüvitama töötajale rahaliselt kõik kasutamata puhkusepäevad, mis on veel kehtivad.
Allikas: §55-58 ja 68-71 Töölepingu seadusest,2008
Puhkeaeg
Igapäevast ja iganädalast puhkeaega ning tööaja korraldust reguleerib töölepingu seadus.
Töötajatel on õigus iganädalasele puhkeajale, mis on 7-päevases ajaperioodis vähemalt 48 järjestikust tundi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Summeeritud tööajaga ei tohi 7-päevases ajaperioodis puhkeaeg olla järjestiku alla 36 tunni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iganädalased puhkepäevad on eelduslikult laupäev ja pühapäev. Töötajatel on õigus puhata 6 töötunni jooksul vähemalt 30 minutit, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alla 18-aastaste töötajate puhul tuleb vähemalt 30-minutiline puhkus anda kõige enam iga nelja ja poole tunni tagant. Seda puhkeaega tööajaks ei loeta. Töölepingu seadus näeb ette ka igapäevase puhkeaja nõude, mille kohaselt peab töötajale jääma ööpäevas 11-tundi järjestikust puhkeaega.
Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Iga töö, mis ületab 13 tundi, nõuab kohest puhkust. Puhkus võib olla jagatud kuuekuulisteks plokkideks, kui tervis ja ohutus on tagatud. Alates 2024. aastast peavad töötajad enne nädalast puhkust saama 11 tundi päevast puhkust, kokku 47–59 tundi vaba aega nädalas. Alaealised peavad saama 14–22 tundi päevast puhkust, sõltuvalt vanusest ja kooli staatusest.
2025.aasta muudatuse kohaselt on tühine iga leping, mis rikub alaealiste minimaalse päevase puhkuse nõuet. See hõlmab:
(1) kokkulepped, mille kohaselt 7–12-aastane laps saab kooliajal 24-tunnise perioodi jooksul vähem kui 22 tundi järjestikust puhkust või koolivaheajal 24-tunnise perioodi jooksul vähem kui 20 tundi järjestikust puhkust;
(2) lepingud, mille kohaselt 13–14-aastastel või vanematel alaealistel, kes veel käivad kohustuslikus koolis, on kooliajal vähem kui 21 järjestikust puhkustundi 24-tunnise perioodi jooksul või koolivaheaegadel vähem kui 15 järjestikust puhkustundi 24-tunnise perioodi jooksul; ja
(3) lepingud, mille kohaselt 15–17-aastane, kes ei ole enam kohustuslikus koolieas, saab 24-tunnise perioodi jooksul vähem kui 14 järjestikust tundi puhkust.
Allikas:__§47, 51, 52 Töölepingu seadusest,2008
Seadusandlus igaaastaste pühade ja puhkepäevade kohta
- Töölepinguseadus 2008 / Employment Contracts Act, 2008
- Töötuskindlustuse seadus / Unemployment Insurance Act
