Perekohustused
Isapuhkus
Isapuhkust sätestab Töölepingu seadus. Äsja isaks saanutel on õigust isapuhkusele 10 päeva ulatuses. Kõikidel töötavatel isadel tähtajaliste või tähtajatute töölepingutega on õigus isapuhkusele. Seda puhkust võib võtta perioodil kaks kuud enne ja kaks kuud pärast lapse eeldatavat sündi. Isapuhkus on makstud puhkus, mille limiidiks on kolmekordne keskmine palk. Isapuhkust finantseeritakse üldisest maksutulust. Isapuhkus on pikenenud 10 kalendripäeva pealt 30 kalendripäeva peale. Puhkust saab võtta ajavahemikul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitustähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Isadele hakatakse maksma täiendavat vanematoetust, mis arvutatakse samamoodi nagu vanemahüvitis. Seadus hakkas kehtima alates 1. juulist 2020. Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isapuhkust 30 järjestikuse kalendripäeva jooksul, olenemata sellest, kas ta on kasutanud õigust saada isapuhkust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse sünnikuupäeva või surma. Isal on õigus saada täiendavat vanematoetust ka surnult sündimise korral. Isad, sealhulgas samasooliste paaride mitte-sünnitavad vanemad, on isapuhkuse ajal õigustatud 30-päevasele vanemahüvitisele. See hüvitis on saadaval 30 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva ja makstakse ainult juhul, kui puhkus on registreeritud. Seda saab kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuid mitte mitme lapse puhul korraga (välja arvatud mitmikute sünni korral). Kui isa või vanemat ei ole registreeritud, võib hüvitist saada ema abikaasa või registreeritud partner. Alates 1. jaanuarist 2024 võib samasooliste vanemate peredes üks vanematest võtta isapuhkust, kui tal ei ole õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele. Töötajad peavad puhkuse võtmisest teatama vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud lühem tähtaeg või kui asjaolud ei võimalda ette teatamist. Tööandjad võivad puhkuse andmisest keelduda, kui taotletav puhkuse pikkus on lühem kui seitse kalendripäeva. Allikas: §60 Töölepingu seadusest, 2008; perehüvitiste seaduse §36
Lapsehoolduspuhkus
Lapsehoolduspuhkuse korda sätestavad Töölepingu seadus ja Vanemahüvitise seadus. Lapsehoolduspuhkust on võimalik võtta, kuni laps saab 3-aastaseks. Korraga saab seda võtta ainult üks vanem. Seda võib kasutada ühekordselt või jaotada osadeks kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.Töötajad peavad tööandjat vähemalt 30 kalendripäeva enne vanemapuhkuse võtmist või katkestamist teavitama, kui ei ole kokku lepitud lühem etteteatamistähtaeg. Lapsehooldus on osaliselt tasustatud. Vanemahüvitist makstakse töötaja keskmise palga ulatuses 475 päeva (69 nädalat) pärast sünnituspuhkust. Kõrgeim igakuine vanemahüvitis on piiratud kolme keskmise kuusissetulekuga, millelt on maha arvatud sotsiaalmaks kaks aastat enne lapse sündi (või hüvitise saamise õigus adoptiivvanematele). Töötajatele makstav miinimumhüvitis on kehtiv miinimumpalk. Neile vanematele, kes ei tööta ega pole lapsehoolduspuhkusel, makstakse lapsehoolduspuhkust lapse sünnist kuni 18-kuuseks saamiseni summas. Lisaks makstakse lapsetoetust kõigile alates lapsehooldushüvitise lõpust kuni laps saab 3-aastaseks. Lapsehooldus- ja vanemahüvitist makstakse üldisest maksutulust tööandja poolt. Töölepingu seaduse muudatus, mida kohaldatakse alates 2018. aasta juulist, tagab täiendavad puhkepäevad töötajatele, kes peavad hoolitsema puudega pereliikme eest. Varem anti täiendav puhkus ainult puuetega lastega vanematele. Uus puhkus sisaldab 5 järjestikust tööpäeva ja seda tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Puhkuse ajastus tuleb kokku leppida tööandjaga. Puhkus rahastatakse riigieelarvest. Allikad:Töölepingu seaduse (2008) §-d 60 ja 62; perehüvitiste seaduse §-d 32–42
Paindlikud töövõimalused lapsevanematele / Töö-eraelu tasakaal
Töölepingu seaduse alusel on töötajal õigus nõuda tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, sealhulgas paindlikku töökorraldust. Tööandja on kohustatud 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates andma selgituse isikule, kelle taotlus on rahuldamata jäetud või edasi lükatud. Alla kaheksa-aastase lapse või tõsise terviseprobleemiga isiku eest hoolitsevad töötajad on õigus taotleda paindlikke töökorraldusi. Need võivad hõlmata: tööaja kohandamist, kaugtööd (osalise või täistööajaga) või üleminekut osalise tööajaga töötamisele. Tervisekindlustusseaduse alusel vanemapuhkuselt või hoolduspuhkuselt naasvad töötajad on samuti õigus saada kasu parematest töötingimustest, millele neil oleks olnud õigus oma puudumise ajal. Töötajad võivad taotleda sobivaid töötingimusi, näiteks üleminekut täistööajale või tähtajatu töölepingu sõlmimist. Tööandjad peavad hindama, kas taotletud muudatused sobivad mõistlikult äritegevusega. Kui nad keelduvad, peavad nad esitama kirjaliku selgituse 14 kalendripäeva jooksul. Kui töötaja esitab nelja kuu jooksul mitu taotlust, on tööandja kohustatud vastama vähemalt ühele neist. Allikad: töölepingute seaduse § 18 lõige 1, 2008; töölepingute seaduse ja muude seonduvate seaduste muudatuste seadus (361 SE)
Eri põhjustel antav puhkus
Töötajatel on õigus mitmesugustele seadusjärgsetele puhkustele. Need hõlmavad nii tasulisi kui ka tasuta puhkusi, mille saamise õigus sõltub töötaja teenistusajast või perekondlikest asjaoludest ( ). Töötajad võivad võtta igal aastal kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust. See hõlmab 20 tasustatud päeva (arvutatud keskmise sissetuleku alusel), 10 tasustamata päeva ja täiendavad 15 tasustatud päeva miinimumpalga eest formaalse õppe lõpetamiseks. Õppepuhkuse taotlemiseks peavad töötajad esitama vähemalt 14 päeva etteteatamise ja oma õppeasutuse kinnituse. Tööandjad võivad taotlused tagasi lükata, kui selleks on mõjuvad ärialased põhjused. Töötajatel on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite jaoks üks kord aastas. Vanematel on õigus lühiajalisele lapsehoolduspuhkusele kuni 10 tööpäeva iga alla 14-aastase lapse kohta, maksimaalselt 30 päeva aastas. See puhkus makstakse 50% vanemahüvitisest. Puudega laste puhul, kes on kuni 18-aastased, saavad vanemad lisaks ühe tasustatud päeva kuus, mis põhineb keskmisel palgal. Üksikvanemad võivad saada kahekordse hüvitise, välja arvatud need, kellel on piiratud vanemlikud õigused. Kui puhkus ületab 15 päeva, tuleb sellest teatada 30 päeva ette. Kõik kasutamata puhkused aeguvad aasta lõpus. Allikad: töölepingute seaduse §63-63 ja 67, 2008
Seadusandlus tööolude kohta lapsevanemate jaoks
- Töölepingu seadus / Employment Contracts Act
- Vanemahüvitise seadus / Parental Benefits Act
Sellega seotud teemad
Emadus ja Töö Haiguspuhkus Igaaastane Puhkus ja Riigipühad Kollektiivlepingute andmebaasIsapuhkus
Isapuhkust sätestab Töölepingu seadus. Äsja isaks saanutel on õigust isapuhkusele 10 päeva ulatuses. Kõikidel töötavatel isadel tähtajaliste või tähtajatute töölepingutega on õigus isapuhkusele. Seda puhkust võib võtta perioodil kaks kuud enne ja kaks kuud pärast lapse eeldatavat sündi. Isapuhkus on makstud puhkus, mille limiidiks on kolmekordne keskmine palk. Isapuhkust finantseeritakse üldisest maksutulust. Isapuhkus on pikenenud 10 kalendripäeva pealt 30 kalendripäeva peale. Puhkust saab võtta ajavahemikul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitustähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Isadele hakatakse maksma täiendavat vanematoetust, mis arvutatakse samamoodi nagu vanemahüvitis. Seadus hakkas kehtima alates 1. juulist 2020. Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isapuhkust 30 järjestikuse kalendripäeva jooksul, olenemata sellest, kas ta on kasutanud õigust saada isapuhkust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse sünnikuupäeva või surma. Isal on õigus saada täiendavat vanematoetust ka surnult sündimise korral. Isad, sealhulgas samasooliste paaride mitte-sünnitavad vanemad, on isapuhkuse ajal õigustatud 30-päevasele vanemahüvitisele. See hüvitis on saadaval 30 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva ja makstakse ainult juhul, kui puhkus on registreeritud. Seda saab kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuid mitte mitme lapse puhul korraga (välja arvatud mitmikute sünni korral). Kui isa või vanemat ei ole registreeritud, võib hüvitist saada ema abikaasa või registreeritud partner. Alates 1. jaanuarist 2024 võib samasooliste vanemate peredes üks vanematest võtta isapuhkust, kui tal ei ole õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele. Töötajad peavad puhkuse võtmisest teatama vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud lühem tähtaeg või kui asjaolud ei võimalda ette teatamist. Tööandjad võivad puhkuse andmisest keelduda, kui taotletav puhkuse pikkus on lühem kui seitse kalendripäeva. Allikas: §60 Töölepingu seadusest, 2008; perehüvitiste seaduse §36
Lapsehoolduspuhkus
Lapsehoolduspuhkuse korda sätestavad Töölepingu seadus ja Vanemahüvitise seadus. Lapsehoolduspuhkust on võimalik võtta, kuni laps saab 3-aastaseks. Korraga saab seda võtta ainult üks vanem. Seda võib kasutada ühekordselt või jaotada osadeks kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.Töötajad peavad tööandjat vähemalt 30 kalendripäeva enne vanemapuhkuse võtmist või katkestamist teavitama, kui ei ole kokku lepitud lühem etteteatamistähtaeg. Lapsehooldus on osaliselt tasustatud. Vanemahüvitist makstakse töötaja keskmise palga ulatuses 475 päeva (69 nädalat) pärast sünnituspuhkust. Kõrgeim igakuine vanemahüvitis on piiratud kolme keskmise kuusissetulekuga, millelt on maha arvatud sotsiaalmaks kaks aastat enne lapse sündi (või hüvitise saamise õigus adoptiivvanematele). Töötajatele makstav miinimumhüvitis on kehtiv miinimumpalk. Neile vanematele, kes ei tööta ega pole lapsehoolduspuhkusel, makstakse lapsehoolduspuhkust lapse sünnist kuni 18-kuuseks saamiseni summas. Lisaks makstakse lapsetoetust kõigile alates lapsehooldushüvitise lõpust kuni laps saab 3-aastaseks. Lapsehooldus- ja vanemahüvitist makstakse üldisest maksutulust tööandja poolt. Töölepingu seaduse muudatus, mida kohaldatakse alates 2018. aasta juulist, tagab täiendavad puhkepäevad töötajatele, kes peavad hoolitsema puudega pereliikme eest. Varem anti täiendav puhkus ainult puuetega lastega vanematele. Uus puhkus sisaldab 5 järjestikust tööpäeva ja seda tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Puhkuse ajastus tuleb kokku leppida tööandjaga. Puhkus rahastatakse riigieelarvest. Allikad:Töölepingu seaduse (2008) §-d 60 ja 62; perehüvitiste seaduse §-d 32–42
Paindlikud töövõimalused lapsevanematele / Töö-eraelu tasakaal
Töölepingu seaduse alusel on töötajal õigus nõuda tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, sealhulgas paindlikku töökorraldust. Tööandja on kohustatud 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates andma selgituse isikule, kelle taotlus on rahuldamata jäetud või edasi lükatud. Alla kaheksa-aastase lapse või tõsise terviseprobleemiga isiku eest hoolitsevad töötajad on õigus taotleda paindlikke töökorraldusi. Need võivad hõlmata: tööaja kohandamist, kaugtööd (osalise või täistööajaga) või üleminekut osalise tööajaga töötamisele. Tervisekindlustusseaduse alusel vanemapuhkuselt või hoolduspuhkuselt naasvad töötajad on samuti õigus saada kasu parematest töötingimustest, millele neil oleks olnud õigus oma puudumise ajal. Töötajad võivad taotleda sobivaid töötingimusi, näiteks üleminekut täistööajale või tähtajatu töölepingu sõlmimist. Tööandjad peavad hindama, kas taotletud muudatused sobivad mõistlikult äritegevusega. Kui nad keelduvad, peavad nad esitama kirjaliku selgituse 14 kalendripäeva jooksul. Kui töötaja esitab nelja kuu jooksul mitu taotlust, on tööandja kohustatud vastama vähemalt ühele neist. Allikad: töölepingute seaduse § 18 lõige 1, 2008; töölepingute seaduse ja muude seonduvate seaduste muudatuste seadus (361 SE)
Eri põhjustel antav puhkus
Töötajatel on õigus mitmesugustele seadusjärgsetele puhkustele. Need hõlmavad nii tasulisi kui ka tasuta puhkusi, mille saamise õigus sõltub töötaja teenistusajast või perekondlikest asjaoludest ( ). Töötajad võivad võtta igal aastal kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust. See hõlmab 20 tasustatud päeva (arvutatud keskmise sissetuleku alusel), 10 tasustamata päeva ja täiendavad 15 tasustatud päeva miinimumpalga eest formaalse õppe lõpetamiseks. Õppepuhkuse taotlemiseks peavad töötajad esitama vähemalt 14 päeva etteteatamise ja oma õppeasutuse kinnituse. Tööandjad võivad taotlused tagasi lükata, kui selleks on mõjuvad ärialased põhjused. Töötajatel on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite jaoks üks kord aastas. Vanematel on õigus lühiajalisele lapsehoolduspuhkusele kuni 10 tööpäeva iga alla 14-aastase lapse kohta, maksimaalselt 30 päeva aastas. See puhkus makstakse 50% vanemahüvitisest. Puudega laste puhul, kes on kuni 18-aastased, saavad vanemad lisaks ühe tasustatud päeva kuus, mis põhineb keskmisel palgal. Üksikvanemad võivad saada kahekordse hüvitise, välja arvatud need, kellel on piiratud vanemlikud õigused. Kui puhkus ületab 15 päeva, tuleb sellest teatada 30 päeva ette. Kõik kasutamata puhkused aeguvad aasta lõpus. Allikad: töölepingute seaduse §63-63 ja 67, 2008
Seadusandlus tööolude kohta lapsevanemate jaoks
- Töölepingu seadus / Employment Contracts Act
- Vanemahüvitise seadus / Parental Benefits Act
