Ametiühingud
Vabadus ühineda ja luua ametiühing
Ühingute moodustamine on tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Ametiühingute seadusega.
Põhiseaduse 29. paragrahv sätestab: töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Töötajatel on õigus ilma eelneva loata luua ametiühing ja sellega ühineda või mitte ühineda. Üksnes tegevväelastel ei ole lubatud luua ametiühingut ega sellega ühineda. Ametiühingutel on õigus töötajate huvide esindamiseks moodustada keskliite ja liite. Ametiühingud tegutsevad iseseisvalt tööandjate või riigi mõjutustest. Ametiühingu loomiseks on vaja vähemalt viit töötajat. Ametiühingute liidu võivad asutada vähemalt viis ametiühingut. Ametiühingute keskliidu võivad asutada vähemalt viis üleriigiliselt tegutsevat tegevus- või kutseala ametiühingut või ametiühingute liitu. Ametiühing peab olema registreeritud ametiühingute registris.
Ametiühingud võivad sõlmida kollektiivlepinguid või teisi lepinguid, mis puudutavad töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda ning suhteid tööandjate ja riigivõimudega; esitada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele ettepanekuid töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks; esitada ettepanekuid seaduseelnõude jaoks, mis on töötajate huvides; koostöö riigi tööturuasutuste ja kohalike omavalitsustega koostöö tegemine tööga hõlmatuse, väljaõppe, täiendkoolituse, kutseoskuse ja erialase ettevalmistuse parandamise küsimustes; töötajate informeerimine ja konsulteerimine; ning esindada ja kaitsta ametiühingu liikmeid töövaidlusorganites ja suhetes riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste, tööandjate ja tööandjate ühendustega.
Töötaja (sealhulgas ametniku) või tööle kandideerija õiguseid ei tohi piirata põhjusel, et ta on või ei ole ametiühingus. Töötaja õiguste piiramisena ametiühingusse kuulumise või sellega seotud tegevuse tõttu on eelkõige käsitletavad olukorrad, kui: töötajal ei lubata tööd teha; töötaja tööleping öeldakse üles või ta vabastatakse teenistusest; tema töötingimusi halvendatakse; tasu või palka vähendatakse või ei maksta; talle määratakse distsiplinaarkaristus; töötajat ähvardatakse töölepingu ülesütlemise, teenistusest vabastamise, töötingimuste halvendamise või karistuse määramisega; või kui töötajat koheldakse muul viisil ebavõrdselt.
Ametiühingutesse kuuluvus Eestis on 10.7%. Eestis esindavad töötajate ja tööandjate huve kaks keskliitu: Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliit (ETKL). 2009 aasta andmetel on ametiühingud olemas 6% ettevõtetes, kus on viis või enam töötajat.
Allikad: Eesti Vabariigi põhiseadus; Ametiühingute seadus
Õigus kollektiivseteks läbiriikimisteks
Kollektiivläbirääkimiste õiguse tagab põhiseadus ja Kollektiivlepingute seadus.
Põhiseaduse 29. paragrahv sätestab: “Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus.”
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu vahel. Kollektiivlepingud võivad olla kahe- või kolmepoolsed. Kollektiivleping kehtib selle sõlminud pooltele, kuid seda on võimalik teatud tingimustel laiendada. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse kollektiivlepingute andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete muutmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Eesti kollektiivlepingute register on keskne süsteem kehtivate lepingute haldamiseks, osapooltele juurdepääsu võimaldamiseks ja statistiliste andmete kogumiseks. Samuti avaldatakse seal tööandjate ja töötajate ühenduste või konföderatsioonide vahel sõlmitud pikendatud lepingute tingimused. Kõik seotud dokumendid tuleb säilitada kümme aastat pärast lepingu kehtivuse lõppemist, tagades läbipaistvuse ja vastutuse. Registri järelevalvet teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Kollektiivlepinguid sõlmitakse kirjalikult ning eelduslikult kehtivad need ühe aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kollektiivlepingu kehtivusajal on mõlemal poolel kohustus pidada töörahu. Kollektiivlepingus võib kindlaks määrata näiteks: palga-, töö- ja puhkeajatingimused, töölepingute ülesütlemise tingimused, koondamise tingimused, kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele, töötervisehoiu ja tööohutuse tingimused.
Eesti majandus- ja sotsiaalnõukogu asutati 1999. aastal. Seal on 18 liiget, kellest 6 on töötajate, 6 tööandjate ja 6 valitsuse esindajad. Viis valitsuse esindajatest on tegelikult sõltumatud eksperdid. Nõukogu koosistumise tähtaeg on 3 aastat ja seda saab pikendada.
Allikas: Eesti põhiseadus ja kollektiivlepingute seadus; Valitsuse korraldus nr. 256 majandus- ja sotsiaalnõukogu moodustamise kohta 1999
Streigiõigus
Streigiõiguse tagab põhiseadus ja Kollektiivse töötüli lahendamise seadus.
Põhiseaduse 29. paragrahv sätestab: “Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus.”
Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik ning tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Otsuse töösulu korraldamise kohta teeb tööandja. Planeeritava streigi (või töösulu) organiseerijad on kohustatud sellest teavitama teist osapoolt, riiklikku lepitajat ning kohalikku omavalitsust kirjalikult vähemalt kahenädalase etteteatamisega. Hoiatusstreigid (kuni tunnise kestusega) ja toetusstreigid (streikivate töötajate toetuseks kuni kolm päeva) on seadusega lubatud. Streigis osalemine on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööle asumist ei ole lubatud takistada. Streigid on keelatud riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes, kohtutes, Kaitseliidus ning päästeasutustes. Kollektiivseid töövaidluseid tuleb lahendada riikliku lepitaja või kohtu kaudu. Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus- või tootmismahu.
Allikad: Eesti Vabariigi põhiseadus; Kollektiivse töötüli lahendamise seadus
Seadusandlus ametiühingute kohta
- Karistusseadustik / Penal Code
- Ametiühingute seadus / Trade Union Act
- Kollektiivlepingu seadus 1993, muudetud 2023 / Collective Agreements Act, 1993, amended in 2023
- Kollektiivse töötüli lahendamise seadus / Collective Labour Dispute Resolution Act
Vabadus ühineda ja luua ametiühing
Ühingute moodustamine on tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Ametiühingute seadusega.
Põhiseaduse 29. paragrahv sätestab: töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Töötajatel on õigus ilma eelneva loata luua ametiühing ja sellega ühineda või mitte ühineda. Üksnes tegevväelastel ei ole lubatud luua ametiühingut ega sellega ühineda. Ametiühingutel on õigus töötajate huvide esindamiseks moodustada keskliite ja liite. Ametiühingud tegutsevad iseseisvalt tööandjate või riigi mõjutustest. Ametiühingu loomiseks on vaja vähemalt viit töötajat. Ametiühingute liidu võivad asutada vähemalt viis ametiühingut. Ametiühingute keskliidu võivad asutada vähemalt viis üleriigiliselt tegutsevat tegevus- või kutseala ametiühingut või ametiühingute liitu. Ametiühing peab olema registreeritud ametiühingute registris.
Ametiühingud võivad sõlmida kollektiivlepinguid või teisi lepinguid, mis puudutavad töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda ning suhteid tööandjate ja riigivõimudega; esitada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele ettepanekuid töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks; esitada ettepanekuid seaduseelnõude jaoks, mis on töötajate huvides; koostöö riigi tööturuasutuste ja kohalike omavalitsustega koostöö tegemine tööga hõlmatuse, väljaõppe, täiendkoolituse, kutseoskuse ja erialase ettevalmistuse parandamise küsimustes; töötajate informeerimine ja konsulteerimine; ning esindada ja kaitsta ametiühingu liikmeid töövaidlusorganites ja suhetes riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste, tööandjate ja tööandjate ühendustega.
Töötaja (sealhulgas ametniku) või tööle kandideerija õiguseid ei tohi piirata põhjusel, et ta on või ei ole ametiühingus. Töötaja õiguste piiramisena ametiühingusse kuulumise või sellega seotud tegevuse tõttu on eelkõige käsitletavad olukorrad, kui: töötajal ei lubata tööd teha; töötaja tööleping öeldakse üles või ta vabastatakse teenistusest; tema töötingimusi halvendatakse; tasu või palka vähendatakse või ei maksta; talle määratakse distsiplinaarkaristus; töötajat ähvardatakse töölepingu ülesütlemise, teenistusest vabastamise, töötingimuste halvendamise või karistuse määramisega; või kui töötajat koheldakse muul viisil ebavõrdselt.
Ametiühingutesse kuuluvus Eestis on 10.7%. Eestis esindavad töötajate ja tööandjate huve kaks keskliitu: Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliit (ETKL). 2009 aasta andmetel on ametiühingud olemas 6% ettevõtetes, kus on viis või enam töötajat.
Allikad: Eesti Vabariigi põhiseadus; Ametiühingute seadus
Õigus kollektiivseteks läbiriikimisteks
Kollektiivläbirääkimiste õiguse tagab põhiseadus ja Kollektiivlepingute seadus.
Põhiseaduse 29. paragrahv sätestab: “Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus.”
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu vahel. Kollektiivlepingud võivad olla kahe- või kolmepoolsed. Kollektiivleping kehtib selle sõlminud pooltele, kuid seda on võimalik teatud tingimustel laiendada. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse kollektiivlepingute andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete muutmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Eesti kollektiivlepingute register on keskne süsteem kehtivate lepingute haldamiseks, osapooltele juurdepääsu võimaldamiseks ja statistiliste andmete kogumiseks. Samuti avaldatakse seal tööandjate ja töötajate ühenduste või konföderatsioonide vahel sõlmitud pikendatud lepingute tingimused. Kõik seotud dokumendid tuleb säilitada kümme aastat pärast lepingu kehtivuse lõppemist, tagades läbipaistvuse ja vastutuse. Registri järelevalvet teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Kollektiivlepinguid sõlmitakse kirjalikult ning eelduslikult kehtivad need ühe aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kollektiivlepingu kehtivusajal on mõlemal poolel kohustus pidada töörahu. Kollektiivlepingus võib kindlaks määrata näiteks: palga-, töö- ja puhkeajatingimused, töölepingute ülesütlemise tingimused, koondamise tingimused, kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele, töötervisehoiu ja tööohutuse tingimused.
Eesti majandus- ja sotsiaalnõukogu asutati 1999. aastal. Seal on 18 liiget, kellest 6 on töötajate, 6 tööandjate ja 6 valitsuse esindajad. Viis valitsuse esindajatest on tegelikult sõltumatud eksperdid. Nõukogu koosistumise tähtaeg on 3 aastat ja seda saab pikendada.
Allikas: Eesti põhiseadus ja kollektiivlepingute seadus; Valitsuse korraldus nr. 256 majandus- ja sotsiaalnõukogu moodustamise kohta 1999
Streigiõigus
Streigiõiguse tagab põhiseadus ja Kollektiivse töötüli lahendamise seadus.
Põhiseaduse 29. paragrahv sätestab: “Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus.”
Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik ning tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Otsuse töösulu korraldamise kohta teeb tööandja. Planeeritava streigi (või töösulu) organiseerijad on kohustatud sellest teavitama teist osapoolt, riiklikku lepitajat ning kohalikku omavalitsust kirjalikult vähemalt kahenädalase etteteatamisega. Hoiatusstreigid (kuni tunnise kestusega) ja toetusstreigid (streikivate töötajate toetuseks kuni kolm päeva) on seadusega lubatud. Streigis osalemine on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööle asumist ei ole lubatud takistada. Streigid on keelatud riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes, kohtutes, Kaitseliidus ning päästeasutustes. Kollektiivseid töövaidluseid tuleb lahendada riikliku lepitaja või kohtu kaudu. Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus- või tootmismahu.
Allikad: Eesti Vabariigi põhiseadus; Kollektiivse töötüli lahendamise seadus
Seadusandlus ametiühingute kohta
- Karistusseadustik / Penal Code
- Ametiühingute seadus / Trade Union Act
- Kollektiivlepingu seadus 1993, muudetud 2023 / Collective Agreements Act, 1993, amended in 2023
- Kollektiivse töötüli lahendamise seadus / Collective Labour Dispute Resolution Act
