Tervis ja Ohutus
Töökeskkond
Tööandja on kohustatud kasutusele võtma meetmed vältimaks terviseriskide tekkimist füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste või psühhosotsiaalsete ohutegurite tõttu. Tööandjad on kohustatud tagama töökeskkonna täieliku ühtivuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega. Tööandjad on veel kohustatud rakendama meetmeid, mis on sätestatud töölepingus või kollektiivlepingutes, et vältida kahju töötajate tervisele ja ohutusele ning neutraliseerida ülalmainitud ohtude mõju.
Tööandjad peavad juhtima töökoha riske, tagama ohutusvarustuse, esmaabivahendid, selged märgistused ja märgistama ohtlikud alad. Tööandjad peavad tagama ka töökohal nõuetekohase valgustus. Tööandjad on kohustatud tagama ohutud tingimused nii siseruumides kui ka väljas.
Parandatud seadusesse on lisatud füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid. Seaduse määratluse järgi on füsioloogilisteks ohuteguriteks „füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordamine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada tervisekahjustusi“. Selle ohuteguri leevendamiseks peab tööandja võimaldama töötajale tööajal vaheaegu. Tööandja peab töötajale töö määramisel arvestama tema iseärasusi (nt kehalised, vaimsed, soolised, ealised) ja töövõimet. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on „õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö, sealhulgas tööstress“.
Lisaks näeb seadus ette, et tööandja peab esmaabi andmiseks määrama töötajate hulgast ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu.
Tööandjad peavad pakkuma töötervishoiuteenuseid töötervishoiuarsti, sealhulgas spetsialistide kaudu. Nende ülesanded hõlmavad riskianalüüside läbivaatamist, töökohtade külastamist, tervisekontrollide läbiviimist, töötajate tervise analüüsimist ja töötingimuste alast nõustamist. Tööandjad peavad nimetama ka tööohutuse alal pädeva tööohutuse spetsialisti, kes võib olla nii ettevõttesisene kui ka -väline, ning kelle ülesandeks on tagada ohutusstandardite järgimine, ohtliku töö peatamine ja tööinspektsioonile 10 päeva jooksul aru andmine. Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadus sisaldab üksikasjalikke eeskirju töötajate kaitsmiseks ohtlike ainete ja bioloogiliste mõjurite eest.
Allikas: § 3, 4, 6-9, 12, 13 & 16 of the Occupational Safety and Health Act amended in 2023
Isikukaitsevahendid
Õigus isikukaitsevahenditele on tagatud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.
Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Tööandja on kohustatud omal kulul tagama töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvõimalused, kui töö laad seda nõuab. Lisaks organiseerib tööandja töötajatele õppe isikukaitsevahendite kasutamiseks. Töötajatel on õigus nõuda, et tööandja tagaks töötervishoidu ja tööohutust tagavad ühis- ja isikukaitsevahendid. Töötajatel on ka kohutus isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt kasutada ning hoida neid töökorras.
Allikas:__§ 3,13 ja 14 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, muudetud 2023. aastal
Väljaõpe
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjaid enne töötaja tööle asumist töötervishoiu ja tööohutuse osas juhendama. Tööandja peab töötaja juhendamist ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama näiteks kui töötaja tööülesanded muutuvad või kui tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia. Tööandjatel on lisaks kohustus koostada ohutusjuhend tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta.
Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks asjakohase juhendamise ja väljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on vajalik, võib seda teha ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. Töötajatel on kohustus tagada vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda.
Allikas:__§4,13 ja 14 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest,muudetud 2023. aastal
Tööinspektsioon
Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle üheks ülesandeks on seadusega antud pädevuse piires kontrollida töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest tulenevate tööandja kohustuste täitmist. Järelevalve eesmärgiks on aidata kaasa ja ennetada ohutu, turvalise ja tervist säästva töökeskkonna loomisele.
Lisaks järelevalve tegemisele viib Tööinspektsioon ellu töökeskkonnapoliitikat, teavitab üldusust, töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest ning lahendab töövaidlusi seaduses ettenähtud korras.
Tööinspektsioon jälgib tööohutust ja võib ohtliku töö viivitamatult peatada. Tervishoiuamet teostab järelevalvet tervishoiuteenuste osutajate üle. Tööandjad peavad järgima kõiki ohutusseadusi ja inspektorid võivad vajaduse korral rakendada erimeetmeid. Tööandjad on seadusega kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigusi, et selgitada välja nende põhjused ja asjaolud ning kehtestada tulevikus ennetusmeetmed. Selles protsessis peab osalema töökohtade esindaja või, kui sellist ei ole, mõni teine hääleõigusega töötaja. Kui tööandjal puudub vajalik pädevus, peab ta pöörduma abi saamiseks kvalifitseeritud eksperdi poole.
Kõik tööõnnetused ja kutsehaigused tuleb nõuetekohaselt registreerida. Uurimistulemused tuleb edastada vigastatud töötajale, keskkonnaeksperdile, nõukogule ja teistele töötajate esindajatele. Kutsehaiguste puhul peavad tööandjad koostama aruande ja esitama selle kirjalikult või töökeskkonna andmebaasi kaudu tööinspektsioonile ning vigastatud töötajale või tema esindajale. Samuti on sarnane aruanne nõutav õnnetuste puhul, mille tagajärjeks on töövõimetus või surm.
Inspektsioon võib läbi viia oma uurimisi, välja arvatud kriminaalmenetluse ajal. Pärast kriminaalmenetluse lõppemist uurib inspektsioon surmaga lõppenud õnnetusi või tõsiseid tervisekahjustusi, eriti kui kahtlustatakse hooletust või ohutusnõuete rikkumist. Inspektsioon võib nõuda täiendavaid uurimisi või muudatusi, kui aruanded on puudulikud.
Valitsuse määrused sätestavad tööõnnetuste ja kutsehaiguste registreerimise, teatamise ja uurimise korra. Kõik andmed tuleb säilitada töökoha andmebaasis 55 aastat. Tööandjad võivad töötajate terviseandmeid hallat selt ainult tööõnnetuste uurimiseks: õnnetusteave pärineb tavaliselt töötajalt või tööinspektsioonilt, kutsehaiguste andmed aga töötervishoiu arstilt.
Allikad: Tööinspektsiooni põhikiri, määrus nr 26; tööohutuse ja töötervishoiu seaduse § 24, 25 ja 26, muudetud 2023. aastal
Seadusandlus töötervishoiu ja tööohutuse kohta
- Tööinspektsiooni põhimäärus, määrus nr 26 / Statutes of the Labour Inspectorate, Regulation No. 26
- Riikliku pensionikindlustuse seadus / State Pension Insurance Act
Sellega seotud teemad
Ametiühingud Hüvitis ja tööaeg Haiguspuhkus Kaitstus Kollektiivlepingute andmebaasTöökeskkond
Tööandja on kohustatud kasutusele võtma meetmed vältimaks terviseriskide tekkimist füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste või psühhosotsiaalsete ohutegurite tõttu. Tööandjad on kohustatud tagama töökeskkonna täieliku ühtivuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega. Tööandjad on veel kohustatud rakendama meetmeid, mis on sätestatud töölepingus või kollektiivlepingutes, et vältida kahju töötajate tervisele ja ohutusele ning neutraliseerida ülalmainitud ohtude mõju.
Tööandjad peavad juhtima töökoha riske, tagama ohutusvarustuse, esmaabivahendid, selged märgistused ja märgistama ohtlikud alad. Tööandjad peavad tagama ka töökohal nõuetekohase valgustus. Tööandjad on kohustatud tagama ohutud tingimused nii siseruumides kui ka väljas.
Parandatud seadusesse on lisatud füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid. Seaduse määratluse järgi on füsioloogilisteks ohuteguriteks „füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordamine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada tervisekahjustusi“. Selle ohuteguri leevendamiseks peab tööandja võimaldama töötajale tööajal vaheaegu. Tööandja peab töötajale töö määramisel arvestama tema iseärasusi (nt kehalised, vaimsed, soolised, ealised) ja töövõimet. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on „õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö, sealhulgas tööstress“.
Lisaks näeb seadus ette, et tööandja peab esmaabi andmiseks määrama töötajate hulgast ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu.
Tööandjad peavad pakkuma töötervishoiuteenuseid töötervishoiuarsti, sealhulgas spetsialistide kaudu. Nende ülesanded hõlmavad riskianalüüside läbivaatamist, töökohtade külastamist, tervisekontrollide läbiviimist, töötajate tervise analüüsimist ja töötingimuste alast nõustamist. Tööandjad peavad nimetama ka tööohutuse alal pädeva tööohutuse spetsialisti, kes võib olla nii ettevõttesisene kui ka -väline, ning kelle ülesandeks on tagada ohutusstandardite järgimine, ohtliku töö peatamine ja tööinspektsioonile 10 päeva jooksul aru andmine. Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadus sisaldab üksikasjalikke eeskirju töötajate kaitsmiseks ohtlike ainete ja bioloogiliste mõjurite eest.
Allikas: § 3, 4, 6-9, 12, 13 & 16 of the Occupational Safety and Health Act amended in 2023
Isikukaitsevahendid
Õigus isikukaitsevahenditele on tagatud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.
Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Tööandja on kohustatud omal kulul tagama töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvõimalused, kui töö laad seda nõuab. Lisaks organiseerib tööandja töötajatele õppe isikukaitsevahendite kasutamiseks. Töötajatel on õigus nõuda, et tööandja tagaks töötervishoidu ja tööohutust tagavad ühis- ja isikukaitsevahendid. Töötajatel on ka kohutus isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt kasutada ning hoida neid töökorras.
Allikas:__§ 3,13 ja 14 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, muudetud 2023. aastal
Väljaõpe
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjaid enne töötaja tööle asumist töötervishoiu ja tööohutuse osas juhendama. Tööandja peab töötaja juhendamist ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama näiteks kui töötaja tööülesanded muutuvad või kui tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia. Tööandjatel on lisaks kohustus koostada ohutusjuhend tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta.
Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks asjakohase juhendamise ja väljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on vajalik, võib seda teha ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. Töötajatel on kohustus tagada vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda.
Allikas:__§4,13 ja 14 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest,muudetud 2023. aastal
Tööinspektsioon
Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle üheks ülesandeks on seadusega antud pädevuse piires kontrollida töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest tulenevate tööandja kohustuste täitmist. Järelevalve eesmärgiks on aidata kaasa ja ennetada ohutu, turvalise ja tervist säästva töökeskkonna loomisele.
Lisaks järelevalve tegemisele viib Tööinspektsioon ellu töökeskkonnapoliitikat, teavitab üldusust, töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest ning lahendab töövaidlusi seaduses ettenähtud korras.
Tööinspektsioon jälgib tööohutust ja võib ohtliku töö viivitamatult peatada. Tervishoiuamet teostab järelevalvet tervishoiuteenuste osutajate üle. Tööandjad peavad järgima kõiki ohutusseadusi ja inspektorid võivad vajaduse korral rakendada erimeetmeid. Tööandjad on seadusega kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigusi, et selgitada välja nende põhjused ja asjaolud ning kehtestada tulevikus ennetusmeetmed. Selles protsessis peab osalema töökohtade esindaja või, kui sellist ei ole, mõni teine hääleõigusega töötaja. Kui tööandjal puudub vajalik pädevus, peab ta pöörduma abi saamiseks kvalifitseeritud eksperdi poole.
Kõik tööõnnetused ja kutsehaigused tuleb nõuetekohaselt registreerida. Uurimistulemused tuleb edastada vigastatud töötajale, keskkonnaeksperdile, nõukogule ja teistele töötajate esindajatele. Kutsehaiguste puhul peavad tööandjad koostama aruande ja esitama selle kirjalikult või töökeskkonna andmebaasi kaudu tööinspektsioonile ning vigastatud töötajale või tema esindajale. Samuti on sarnane aruanne nõutav õnnetuste puhul, mille tagajärjeks on töövõimetus või surm.
Inspektsioon võib läbi viia oma uurimisi, välja arvatud kriminaalmenetluse ajal. Pärast kriminaalmenetluse lõppemist uurib inspektsioon surmaga lõppenud õnnetusi või tõsiseid tervisekahjustusi, eriti kui kahtlustatakse hooletust või ohutusnõuete rikkumist. Inspektsioon võib nõuda täiendavaid uurimisi või muudatusi, kui aruanded on puudulikud.
Valitsuse määrused sätestavad tööõnnetuste ja kutsehaiguste registreerimise, teatamise ja uurimise korra. Kõik andmed tuleb säilitada töökoha andmebaasis 55 aastat. Tööandjad võivad töötajate terviseandmeid hallat selt ainult tööõnnetuste uurimiseks: õnnetusteave pärineb tavaliselt töötajalt või tööinspektsioonilt, kutsehaiguste andmed aga töötervishoiu arstilt.
Allikad: Tööinspektsiooni põhikiri, määrus nr 26; tööohutuse ja töötervishoiu seaduse § 24, 25 ja 26, muudetud 2023. aastal
Seadusandlus töötervishoiu ja tööohutuse kohta
- Tööinspektsiooni põhimäärus, määrus nr 26 / Statutes of the Labour Inspectorate, Regulation No. 26
- Riikliku pensionikindlustuse seadus / State Pension Insurance Act
