Eesti Haiglate Liit

Eesti Kiirabi Liit

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit

Kollektiivleping

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad – Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit (edaspidi nimetatud Pooled).

Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi, õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte tõsta ja lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu. Kollektiivleping on kooskõlas dokumendiga 22. märtsist 2025 „Kokkulepe kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomiseks“.

1. Üldsätted

1.1.Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1.1.1.Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.2.Arst-resident – residentuuris eriala omandav arst;

1.1.3.Eriarst – eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, perearstiabi või kiirabi;

1.1.4.Abiarst – tervishoiuteenuse osutamisel arsti juhendamisel ja vastutusel osalev arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained;

1.1.5.Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.6.Eriõde – eriõe kutsega isik, kes töötab eriõe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.7.Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.8.Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.9.Erakorralise meditsiini tehnik – erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab erakorralise meditsiinitehniku kvalifikatsiooni nõudvalt ametikohal;

1.1.10.Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;

1.1.11.Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;

1.1.12.Hooldustöötaja – kutsega või kutseta hoolekande- ja tervishoiuspetsialist, kellel on vajalikud teadmised ning oskused abivajaja hooldamiseks ja juhendamiseks;

1.1.13.Logopeed – tervishoiuspetsialist, kes osutab logopeedilist ravi.

1.2.„Töötaja“ tähendab kõiki punktides 1.1.1 – 1.1.13 nimetatud töötajaid.

1.3.Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2.Töötasu

2.1.1.Alates 01.04.2025. a on töötasu alammäär

arstidel 19,97 eurot tunnis; eriarstidel 21,72 eurot tunnis;

õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12,18 eurot tunnis;

eriõdedel ja ämmaemandatel 12,64 eurot tunnis;

kliinilistel psühholoogidel 15,53 eurot tunnis; logopeedidel 15,53 eurot tunnis;

erakorralise meditsiini tehnikutel 10,51 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10,15 eurot tunnis, hooldustöötajatel 7,71 eurot tunnis.

arstidel 20,96 eurot tunnis; eriarstidel 22,81 eurot tunnis;

õdedel ja tervishoiu tugispetsialistidel 12,79 eurot tunnis;

eriõdedel ja ämmaemandatel 13,27 eurot tunnis;

kliinilistel psühholoogidel 16,31 eurot tunnis; logopeedidel 16,31 eurot tunnis;

erakorralise meditsiini tehnikutel 11,03 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 10,66 eurot tunnis, hooldustöötajatel 8,10 eurot tunnis.

2.3.Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast.

3.Öötöö puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine

3.1.Alates 01.04.2025. a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,4-kordset töötasu, laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul vähemalt 1,25-kordset töötasu.

3.3.Ületunnitöö hüvitamisel rahas võetakse töötasu arvestamisel aluseks töölepingujärgne põhitöötasu ja tööandja poolt määratud või töölepingus kokku lepitud püsivad lisatasud.

4.Valveaeg ja selle tasustamine

Valveaeg (nn koduvalve või väljakutsevalve) on ajavahemik, mille jooksul vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega.

Alates 01.04.2025.a on töötasu valveaja eest vähemalt 20% töötaja töötasust.

5.Töö- ja puhkeaeg

5.1.Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik planeeritavad töötunnid.

5.2.Valve üleandmine ja vastuvõtmine toimub tööajal.

5.3.Pooled kohustuvad teise poole ettepanekul osalema tööandja ja konkreetse töötaja vaheliste probleemide lahendamises, mis on seotud töö tegemise aja piirangu ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete rikkumisega, arvestades sh mitme tööandja juures töötamist. Tööandjad ja töötajad kohustuvad juhtumite käsitlemisel andma töötajate ja tööandjate esindajatele ammendavat teavet töötaja tegeliku töö- ja puhkeaja kohta.

6.Puhkus

6.1.Töötajal on õigus saada lisaks põhipuhkusele tasustatud lisapuhkust kalendriaastas järgmiselt:

6.1.1.töötaja, kellel on tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 7 kalendripäeva. Pikem lisapuhkus on ette nähtud suurema panuse eest patsiendiohutuse tagamisel.

6.1.2.töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised meditsiinilise vastunäidustuse tõttu, mis on infektsioonhaiguste arsti või allergoloogi poolt tõendatud – 7 kalendripäeva.

6.1.3.töötaja, kellel ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsis ettenähtud vaktsineerimised – 5 kalendripäeva.

6.2.Lisapuhkust antakse täistööajaga töötajale täies mahus ja osalise tööajaga töötajale proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga.

6.3.Puhkuste ajakavasse märkimata lisapuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.Töökoormus

7.1.Arstide ambulatoorse töö standard eriarstiabis

7.1.1.arsti esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit;

7.1.2.psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit;

7.1.4.vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid;

7.1.5.koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis;

7.1.6.töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada:

a)töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt.

b)töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini.

7.2.Pooled jätkavad personalistandardite arendamist koostöös Tervisekassa ja vastavate erialaühendustega.

8.Koolitus

8.1.Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste, oskuste ning erialase pädevuse arendamiseks vajaliku koolituse.

8.2.Töötaja on kohustatud mõistlikus ulatuses ka ise panustama oma kvalifikatsiooni säilimisse, hoides end iseseisvalt kursis oma eriala arengutega temale kättesaadavate kanalite kaudu.

8.3.Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3.

8.4.Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse töötajale erialane täienduskoolitus vastavalt terviseministri 24. oktoobri 2024.a määruses nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ kehtestatud korrale.

8.5.Tööandja kannab erialasel täienduskoolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Töötaja nõusolekul võib vajadusel kokku leppida koolituskulude osalises katmises, eelkõige välisriigis toimuva koolituse puhul.

9.Töötervishoid

9.2.Tööandja tagab kõigile töötajatele töökohal tasuta vaktsineerimised, mis on ette nähtud töökeskkonna riskianalüüsis.

9.3.Töötajate ja tööandjate esindajad võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes töötajate vaktsineerimine maksimaalses ulatuses, lähtudes töökeskkonna riskianalüüsist.

10.Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus

Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist andmete kandmiseks kollektiivlepingute andmekogusse.

11.Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord

11.1.Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2026.a.

11.1.1.Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.

12.Lepingu laiendamine

12.1.Lepingu punktides 2, 3, 4, 5.1, 5.2, ja 7.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 42 tähenduses järgmiselt:

12.1.1.tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest;

12.1.2.töötajate poolel kõigile töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 12.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

allkirjastatud digitaalselt

Neeme Tõnisson

Eesti Arstide Liidu president

Ulvi Tasane

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president

Anneli Kannus

Eesti Õdede Liidu president

Marko Neeme

Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees

Anne Uriko

Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu juhatuse esimees

Urmas Sule

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

Ago Kõrgvee

Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige