Kollektiivleping

Pooled peavad esmatähtsaks kvaliteetse õigeaegse arstiabi ja õendusabi kättesaadavust kõigile patsientidele, võtavad eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgmistel aastatel mitte tõsta ja lähtuvad demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu.

Leping on sõlmitud teadmises, et

1. Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelud, mille kõikides teenuste hindades sisalduvad järgmised palgakomponendid:

a) alates 01.04.2021.a: arsti puhul 13,85 eurot tunnis, õe puhul 8,40 eurot tunnis, kliinilise psühholoogi puhul 10,50 eurot tunnis ning hooldustöötaja puhul 5,25 eurot tunnis;
b) alates 01.04.2022.a: arsti puhul 14,90 eurot tunnis, õe puhul 9,05 eurot tunnis, kliinilise psühholoogi puhul 11,50 eurot tunnis ning hooldustöötaja puhul 5,70 eurot tunnis;

2. Tervishoiutöötajatele, kelle töötasu rahastatakse riigieelarvest, tagatakse vähemalt käesolevas kollektiivlepingus kokkulepitud tunnitasude alammääradele vastav summaarne palgakulu.

1. Üldsätted

1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. Arst - arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.2. Arst-resident - residentuuris eriala omandav arst;
1.1.3. Eriarst - eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi;
1.1.4. Abiarst - tervishoiuteenuse osutamisel osalev arstiõppe üliõpilane (vastavalt TTKS § 43 lg 1 p 2);
1.1.5. Õde - õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.6. Ämmaemand - ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.7. Tervishoiu tugispetsialist - füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.8. Kiirabitehnik - kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;
1.1.9. Erakorralise meditsiini tehnik - erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab vastaval ametikohal;
1.1.10. Kliiniline psühholoog - kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.11. Hooldustöötaja - hooldaja, põetaja, abiline, kes töötab vastava nimetusega ametikohal ja osaleb tervishoiuteenuse osutamisel.
1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu

2.1. Töötasu alammäärad

2.2.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.
2.3. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast.

3. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine

4. Töö- ja puhkeaeg ning puhkus

4.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik planeeritavad töötunnid.

4.3. Tööandja tagab kõigile punktides 1.1.1-1.1.11 nimetatud töötajatele töökohal tasuta vaktsineerimise COVID-19 ja gripi vastu.

5. Töökoormus

5.1. Ambulatoorse töö standard eriarstiabis
5.1.1. arsti ja teda assisteeriva õe esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit, õe iseseisva esmase vastuvõtu kestus on 30 minutit;
5.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit;

5.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid;
5.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis;
5.1.6. töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada:

a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt.
b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini.

5.2. Pooled jätkavad personalistandardite väljatöötamist koostöös Eesti Haigekassa ja vastavate erialaühendustega.
5.3. Pooled kohustuvad teise poole ettepanekul osalema tööandja ja konkreetse töötaja vaheliste probleemide lahendamises, mis on seotud töö tegemise aja piirangu ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete rikkumisega, arvestades sh mitme tööandja juures töötamist. Tööandjad ja töötajad kohustuvad juhtumite käsitlemisel andma töötajate ja tööandjate esindajatele ammendavat teavet töötaja tegeliku töö- ja puhkeaja kohta.

6. Koolitus

6.2. Töötaja on kohustatud mõistlikus ulatuses ka ise panustama oma kvalifikatsiooni säilimisse, hoides end iseseisvalt kursis oma eriala arengutega temale kättesaadavate kanalite kaudu.
6.3. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 3.
6.4. Tööandja ja töötaja koostavad koolitusplaani, millega tagatakse arstidele, eriarstidele, õdedele, ämmaemandatele ja hooldustöötajatele erialane täienduskoolitus vastavalt sotsiaalministri 15.detsembri 2004.a määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ kehtestatud korrale.
6.5. Tööandja kannab erialasel täienduskoolitusel osalemisega seotud tõendatud kulutused (osalemistasu, sõidu- ja majutuskulud) vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Töötaja nõusolekul võib vajadusel kokku leppida koolituskulude osalises katmises, eelkõige välisriigis toimuva koolituse puhul.

7. Töötervishoid

7.1. Tööandja võimaldab töötajale psühholoogilist nõustamist läbipõlemise vältimiseks ja pärast tööalaseid traumaatilisi sündmusi vaimse tervise taastamiseks.
7.2. Töötajate ja tööandjate esindajad võtavad eesmärgiks saavutada tervishoiuasutustes COVID-19 vastu vaktsineerimine maksimaalses ulatuses.

8. Lepingu laiendamine

8.1. Lepingu punktides 2, 3, 4.1 ja 5.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt:
8.1.1. tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest;
8.1.2. töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1-1.1.11 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 8.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

9. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus

Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord

10.2. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.

11. Leping on vormistatud 5 võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud saavad ühe eksemplari.

Tallinnas, 28. aprillil 2021. a