Põilumajandusuuringute Keskuse kollektiivleping 2020
1. Üldosa
1.1. Käesolev töösuhteid ja -tingimusi reguleeriv kokkulepe (edaspidi Kollektiivleping) on sõlmitud Põilumajandusuuringute Keskuse, keda esindab põhimääruse alusel direktor Pille Koorberg, (edaspidi Tööandja) ja Põilumajandusuuringute Keskuse töötajate, keda esindab usaldusisik Lea Kuusmaa, (edaspidi Usaldusisik), ühiselt nimetatud kui Pooled vahel.
1.2. Kollektiivleping on sõlmitud kooskõlas kollektiivlepingu seaduse ja teiste töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
1.3. Kollektiivlepinguga lepivad Pooled vabatahtlikult kokku alljärgnevates tingimustes, mida ei tohi muuta ühepoolselt, järgimata Kollektiivlepingus ettenähtud korda muudatuste tegemiseks.
2. Kollektiivlepingu jõustumine ja kehtivus
2.2. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on Pooled kohustatud järgima lepingus ettenähtud tingimusi ja pidama töörahu.
2.3. Kollektiivlepingu lõppemisel tuleb jätkata kokkulepitud tingimuste täitmist kuni uue Kollektiivlepingu sõlmimiseni, välja arvatud kohustust pidada töörahu.
2.4. Kui töösuhteid reguleerib mitu sarnast konkureerivat õigusnormi, kohaldatakse töötajatele soodsamat sätet.
2.5. Kollektiivlepingus sätestatud õigused laienevad kõikidele Põilumajandusuuringute Keskuse töötajatele.
3. Töölepingu sõlmimine ja lõpetamine
3.1. Tööle asumisel sõlmib Tööandja töötajaga kirjaliku töölepingu, milles fikseeritakse töölepingu kohustuslikud ja lisatingimused.
3.2. Töölepingu lõpetamine toimub kooskõlas töölepingu lõpetamise ajal kehtiva töölepingu seaduse sätetega ja selleks kehtestatud korras ning vastavuses käesoleva Kollektiivlepinguga.
3.3. Töötajale, kes on töötanud Põllumajandusuuringute Keskuses 5 kuni 10 aastat, makstakse koondamisel rahaliste vahendite olemasolul lisaks seadusandlusega ette nähtud hüvitistele täiendavalt hüvitist 2 kuu töötasu ulatuses. Töötajale, kes on töötanud Põllumajandusuuringute Keskuses üle 10 aasta, makstakse täiendavalt hüvitist 3 kuu töötasu ulatuses.
3.4. Põllumajandusuuringute Keskuses 10 ja enam aastat töötanud pensionile siirduvat töötajat tunnustatakse kauaaegse töö eest preemiaga ühe kuupalga ulatuses.
3.5. Töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel on tööandja kohustatud sellest kirjalikult teatama töötajale, näidates töölepingu lõpetamise põhjuse.
4. Töö- ja puhkeaeg
4.1. Tööaja algus ja lõpp määratakse kindlaks töökorralduse reeglites.
4.2. Tööpäev enne kõiki pühade ja tähtpäevade seaduse §2-s toodud pühi, välja arvatud töölepingu seaduse §53-s ettenähtud pühade korral, on 1 tunni võrra lühem.
4.4. Puhkuse ajakava koostatakse läbirääkimiste käigus, lähtudes kehtivast seadusest ning arvestades mõlema poole soove ja võimalusi.
4.6. Riiklikud pühad, (v.a. ülestõusmispüha ja nelipühade esimene püha), millised langevad puhkepäevadele, võimaldatakse töötajatel asendada tööpäev puhkepäevaga kokkuleppel struktuuriüksuse juhiga, garanteerides asutuse tõrgeteta töö.
4.7. Töötajatele, kelle lapsed õpivad alg- ja põhikoolis (1. kuni 9. klass), võimaldatakse septembrikuus, päeval mil algab kool, tasustatud puhkepäev.
4.8. Töötaja saab tasustatud ja tasustamata õppepuhkust vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
4.9. Punktides 4.4.-4.9. toodud puhkusepäevad vormistatakse riigitöötaja iseteenindusportaalis puhkuste moodulis,
4.10. Punktides 4.6.-4.8. toodud puhkused arvatakse tööaja hulka ning need tuleb kasutada jooksval kalendriaastal (v.a. aasta lõppu langevad riigipühad).
4.11. Lähedase inimese kaotuse korral võimaldatakse töötajal kasutada 3 tasustatud töövaba päeva.
4.12. Reedeti lõpeb tööpäev kell 16.00.
5. Töö tasustamine, hüvitised, toetused ja soodustused
5.2. Palgaläbirääkimiste juures võetakse võrdlusbaasina arvesse Fontese palgauuringu tulemusi tööperede lõikes ning võimaluse piires elukalliduse tõusu.
5.3. Palk laekub töötaja pangaarvele 1 kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.
5.4. Palga maksmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast.
5.5. Töötajatele makstakse ühekordset, 160-eurost preemiat juubelisünnipäeva (30, 40, 50, 60, 70, ...) korral.
5.8. Töötajatele makstakse võimaluse korral ühekordseid toetusi majanduslike raskuste puhul.
5.10. Tööandja peab igal aastal jõulupakiga meeles töötajate kuni 14-aastaseid lapsi.
5.11. Tööandja võimaldab töötajal kvalifikatsiooni tõstmise eesmärgil ja vastavalt PMK koolitusplaanile, osaleda erialalistel täiendkoolitustel, õppustel ja messidel. Tööandja hüvitab erialase enesetäiendamisega seotud kulutused. Tööandja soovil on töötaja kohustatud esitama kirjaliku ettekande koolituse sisust ja tulemustest.
5.12. Üks kord aastas hüvitatakse tööks vajaliku keeleõppe kuludest 50% koolituse maksumusest. Flüvitamine toimub peale koolituse läbimist ja seda esitatud dokumentide alusel (tasutud arve, tunnistus).
5.13. Tööandja võimaldab struktuuriüksustel igal aastal läbi viia ühe sisekoolituspäeva väljaspool asutust.
5.14. Puhkusetasude arvestamisel kasutatakse töötajale soodsaimat varianti.
6. Töötervishoid ja tööohutus
6.1. Töötajad, kes töötavad vähemalt 1/2 oma tööajast silmi kahjustavate seadmetega, kompenseerib tööandja arsti ettekirjutuse olemasolul nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumuse kuni 100 euro ulatuses üks kord kolme aasta jooksul. Kui nägemine on muutunud 0,5 või enama mõõtühiku võrra lühemas ajavahemikus, kompenseeritakse klaaside maksumus arsti ettekirjutuse olemasolul üks kord kahe aasta jooksul.
6.3. Töötaja kohustub järgima kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning tagama, et tema tegevus ei ohustaks enda ja teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda.
6.5. Tööandja soodustab töötaja tervislikke eluviise ja tegelemist spordiga. Tööandja katab ühe töötaja poolt tervise edendamiseks tehtud kulutusi 200 eurot kalendriaastas, aga mitte rohkem kui 100 eurot kvartalis. Hüvitamisele kuulub avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega seotud kulutus, tööandaja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtav kulutus, kulutus tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele ning ravikindlustuslepingu kindlustusmakse. Töötaja esitab arve läbi riigitöötaja iseteenindusportaali majanduskulude moodulis.
6.6. Tööandja korraldab töötajatele, kes oma töölaadi tõttu (sundasend, korduvad ühetaolised liigutused jms) seda vajavad, soodustatud korras ravimassaaži seansse vastavalt töötervishoiuarsti ettekirjutusele.
6.7. Tööandja hüvitab töötajale töövõimetuslehe alusel kolm esimest kalendripäeva 70% keskmise palga ulatuses (analoogselt järgneva 5 päevaga).
7. Kollektiivlepingu sõlmimine ja muutmine
7.1. Kollektiivlepingut muudetakse ja täiendatakse käesolevas Kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutumisel (kaasa arvatud muudatused käesolevat Kollektiivlepingut puudutavates seadustes) või ühe poole kirjaliku ettepaneku esitamisel läbirääkimiste teel Poolte vahel.
7.2. Kollektiivlepingu projekti valmistab ette läbirääkimisi algatav pool, kes esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist alustada läbirääkimisi.
7.3. Pooled esitavad teineteisele kirjalikud ettepanekud kollektiivlepingu muutmiseks ja täiendamiseks vähemalt kaks nädalat enne läbirääkimiste algust.
7.4. Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu sõlmimisele asjatundjaid ja eksperte. Asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool.
7.5. Läbirääkimistes osalevate poolte esindajad, asjatundjad, eksperdid ja teised kollektiivlepingu projekti väljatöötamisega seotud isikud peavad hoidma neile teatavaks saanud töö-ja ametisaladusi.
7.6. Läbirääkimiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla mõlemad pooled.
7.7. Kollektiivleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud.
8. Kollektiivlepingu teksti kättesaadavus
8.1. Lepingu tekst seatakse üles PMK koduleheküljele.
Pille Koorberg
Direktor
Lea Kuusmaa
Töötajate usaldusisik
