Kollektiivleping
Allkirjastatud digitaalselt 22.02.2022. a nr 1.1.15/79-22Eesti Rahvusringhääling (edaspidi – tööandja või pool), mida esindab juhatuse esimees Erik Roose,
ja
Eesti Ajakirjanike Liit (edaspidi – ametiliit või pool), mida esindab esimees Helle Tiikmaa,
ja
Televisiooni Loometöötajate Liit edaspidi – ametiliit või pool), mida esindab juhatuse esimees, usaldusisik Jaak Tammearu
sõlmisid käesoleva kollektiivlepingu (edaspidi – kollektiivleping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.3 Töölepingu tingimuste asemel, mis on halvemad kollektiivlepingus sätestatud tingimustest, kohaldatakse töötajatele kollektiivlepingu tingimusi.
1.4 Läbirääkimisi kollektiivlepingu pikendamiseks või uue kollektiivlepingu sõlmimiseks alustavad pooled hiljemalt 1. novembril ja esitavad teineteisele kirjalikud ettepanekud vähemalt kaks nädalat enne läbirääkimiste algust.
1.5 Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil.
1.6 Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
1.7 Kollektiivleping laieneb ametiliitu kuuluvatele lepingulistele töötajatele, kelle töökoormus on vähemalt 20 tundi nädalas ja mille kohta peetakse tööaja arvestust.
2. Töötingimused ja töökorraldus
2.1 Pooled täidavad seadustes, haldusaktides, Rahvusringhäälingu arengukavas, töölepingutes, töökorralduse reeglites, kollektiivlepingus ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksis ja Eesti Rahvusringhäälingu Heas Tavas ettenähtud kohustusi.
2.2 Töölepingu sõlmimisel kohustub tööandja töötajale tutvustama Eesti Rahvusringhäälingu seadust, struktuuri, ametijuhendit, kollektiivlepingut, ametiühingute kontaktandmeid töökorralduse reeglite, töötervishoiu- ja tuleohutuse nõudeid. Vastav kohustus on toimetuse juhil.
2.4 Kuna töötajad, kes esinevad eetris, toimetavad saateid, kirjutavad portaalis või teevad postitusi sotsiaalmeedias, peavad valdama keelt kõrgtasemel ja olema kursis nii keelenormi kui stiiliküsimustega, tagab tööandja vajaliku kõnetehnika abi ja keelenõustamise.
2.6 Juhul, kui töötaja lahkub töölt omal soovil 1 aasta jooksul pärast tööandja poolt tasutud ja töötaja initsiatiivil toimunud koolituse toimumist, hüvitab töötaja tööandjale 50% koolituskulude maksumusest; kui töötaja lahkub töölt omal soovil kahe aasta jooksul pärast tööandja poolt tasutud ja töötaja initsiatiivil toimunud koolituse toimumist, hüvitab töötaja tööandjale 25% koolituskulude maksumusest. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe kehtib juhul, kui kokkulepe on sõlmitud kirjalikult, kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud ning siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.
2.7 Ametiliidul on õigus esitada ettepanekuid iga-aastasesse koolitusplaani.
2.9 Tööandja informeerib ja konsulteerib vähemalt järgmistest töötajaid puudutavatest asjaoludest:
- tööandja struktuur, töötajate, sealhulgas tööülesandeid renditööna täitvate töötajate koosseis, nende muudatused ja kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule;
- kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses;
- kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine.
2.10 Tööandja annab kõrgharidust omandavale töötajale koolitusel osalemiseks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu kuni 20 kalendripäeva eest, ülejäänud 10 päeva eest tasu ei maksta. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust kuni 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale Eestis kehtivat töötasu alammäära. Eeltoodut kohaldatakse töötajatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes.
2.12 Töötaja kohustub osalema oma vahetu juhi poolt läbi viidavatel arenguvestlustel.
2.13 Tööandja informeerib töötajat kõigist teda puudutavatest otsustest koheselt, kindlasti enne nende lõplikku jõustumist.
2.14 Tööandja on kohustatud ametiühingu liikme töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu teavitama ametiliidu esindajat kirjalikult vähemalt 5 päeva ette, esitama töölepingu lõpetamise põhjuse ja tegema teatavaks, kas ja millist asendustööd töötajale pakutakse. Usaldusisik kohustub seda infot mitte koondatava töötajaga jagama enne kui selle on teatavaks teinud tööandja. Kui tööandja ei arvesta informeerimise ja konsulteerimise käigus tehtud ettepanekuid, põhjendab ta seda esimesel võimalusel kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2.15 Tööandjal ei ole lubatud ühepoolselt ilma ametiliidu nõusolekuta lõpetada töösuhteid töötajaga, kes on ERR-is töötanud üle 10 aasta ja kelle pensioniea saabumiseni on jäänud vähem kui kolm aastat ja kes täidab korrektselt töölepingust ja kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi. Kui vastava ametikoha järele vajadus puudub, on tööandjal õigus pakkuda töötajale teist tööd samas asukohas koos vajaliku väljaõppega. Juhul kui töötaja sellest keeldub, on tööandjal õigus siiski tööleping lõpetada, informeerides asjaoludest ametiliitu.
2.16 Tööandja hüvitab kuni 1000 euro ulatuses ametiliidu valikul ühe loomingulise töötaja osalemiskulud INPUT TV konverentsil ning kuni 1000 euro ulatuses ametiliidu valikul ühe loomingulise töötaja osalemiskulud Radiodays Europe konverentsil. Kulud, mis on suuremad kui 1000 eurot, katab ametiliit.
3. Töö – ja puhkeaeg
3.1 Tööaeg on aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma töölepingus (ametijuhendis) ettenähtud tööülesandeid alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööülesannete hulka kuuluvad ka nende ülesannete täitmiseks vajalikud ettevalmistustoimingud (taustainfo kogumine, allikatega suhtlemine, eri osapoolte leidmine, faktide kontrollimine, kolleegidega konsulteerimine, tehnika ettevalmistamine, kontroll, sõit välisülekande toimumise kohta ja tagasi jms), osavõtt osakonnajuhatajate, keskastme juhtide või tippjuhtide korraldatud koosolekutest, õppustest, seminaridest jne. Samuti arvestatakse tööaja hulka tööandja süül tekkinud tööseisaku aeg.
3.3 Erandolukorras võib 24-tunnise ajavahemiku jooksul töövahetus kesta kauem kui 13 tundi juhul kui töötajaga on saavutatud vastav kirjalikult taasesitatavas vormis kokkulepe, seadus seda võimaldab ning töötamine ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust. Sealjuures peab töötajale vahetult pärast tööpäeva lõppu antud vaba aega olema võrdne 13 tundi ületanud tundide arvuga.
3.4 Erandkorras kui töötatakse vahetuses katkematu tööprotsessiga ja olemas on kirjalikult taasesitatavas vormis kokkulepe töötajaga, siis võib 24-tunnise ajavahemiku jooksul puhkeaega jagada osadeks nii, et üks osa on vähemalt 8 tundi.
3.5 Tööpäeva jooksul on õigus 0,5 tunni pikkusele lõunale, mida ei arvata tööaja hulka.
3.6 Uusaastale, EV aastapäevale, võidupühale, jõululaupäevale ja taasiseseisvumispäevale vahetult eelneval tööpäeval lühendatakse tööaja kestust 4 tunni võrra. Neil päevadel tööl olevatel graafikujärgselt töötavatel töötajatel vähendatakse vastavalt kuu normtundide arvu.
3.8 Töötaja lisapuhkus on 7 kalendripäeva aastas. Töötajal on õigust saada lisapuhkust tingimusel, et enne lisapuhkuse algust on jooksva kalendriaasta põhipuhkus kasutatud. Erandina on õigust saada lisapuhkust juhul, kui kasutamata põhipuhkuse jääk ei ületa kahte (2) kalendripäeva. Lisapuhkuse õigus ei laiene töötajatele, kelle põhipuhkuse või põhipuhkuse ja töölepinguga antud lisapuhkuse pikkus ületab 28 kalendripäeva. Lisapuhkuse aeg tuleb kooskõlastada vahetu juhiga vähemalt kaks nädalat enne lisapuhkuse soovitud algust. Lisapuhkust ei kanta üle järgmisse kalendriaastasse.
3.10 Puhkuste ajakava sätestatakse puhkusegraafikus. Vähemasti 3 nädala ulatuses nähakse töötaja põhipuhkus puhkuste ajakavas ette ajavahemikul juunikuu viimasest töönädalast kuni augustikuu esimese töönädalani, kui see on kooskõlas töö korraldusega. Ülejäänud puhkus võib toimuda muul ajal.
3.12 Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Ette nähtud perioodilised puhkepausid arvatakse kuvariga töötaval töötajal tööaja hulka ning tööaja summeeritud arvestuse korral nähakse ette tööaja kavas.
3.13 Kokkuleppel tööandjaga antakse töötajale palga säilimisega:
3.13.3. juubeli sünnipäeva puhul (50., 60., 70. ja iga järgnev 5) 1 vaba päev;
3.13.4. vaba päev 1.- 4. klassi mineva lapse koolimineku puhul esimesel koolipäeval.
3.14 Töötaja saab aasta jooksul kasutada 12 tundi tööaega oma isiklike asjade ajamiseks vahetu juhi kooskõlastusel. Vahetut juhti õigeaegselt hoiatamata jätmisel arvestatakse kasutatud tunnid topelt. Kasutamata tunde ei saa kasutada koos põhipuhkusega ega kanta üle järgmisesse aastasse.
4. Töötasu
4.2 Palgasüsteemi kehtestamisel ning töötajaga tema palgamääras kokku leppimisel võtab tööandja muuhulgas arvesse ametikohale esitatavaid nõudeid: nõutavat haridustaset, eelneva töökogemuse iseloomu ning pikkust, töö keerukust, ametikohaga seotud vastutuse määra, alluvate arvu, rahalise vastutuse suurust, ametikohale vajalikku suhtlemisoskuse taset ja ulatust.
4.3 Tööandja arvestab ametiliitude ettepanekuid ERR-i palgasüsteemi korrigeerimiseks vastavalt eelarve võimalustele.
4.5 Ajakirjanduse või kommunikatsiooni magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud haridustasemega) töötaja töötasu erialases ametis on kultuuritöötaja miinimumist vähemalt 10% kõrgem.
4.6 Tööandja kohustub töötajale, kes valdab määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte regulaarselt kasutamine on tööks vajalik, maksma kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest kõrgemat palka 10%-30% kultuuritöötaja miinimumist (10% võõrkeele kohta).
4.8 Ühiselt ametiühingutega taotletakse eelarveläbirääkimistel riigieelarvest lisavahendeid ajakirjanike ja teiste töötajate palga tõstmiseks, lähtudes põhimõttest, et ERRi töötajate palgad tõusevad vähemalt samas tempos Eesti keskmisega, kultuuritöötajate palgad tõusevad ennaktempos ja palgatõusu protsent ei jää alla ETUCi (Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni) soovitatud palgavalemi (tarbijahinnaindeksi ning tööjõu tootlikkuse kasvu summa).
4.9 Töö ümberkorraldustega seoses ja töökohustuste lisandudes peetakse töötajaga läbirääkimisi palgatõusuks.
4.10 Aasta eelarve koostamisel arutatakse palgaküsimused läbi ametiliidu esindajatega. Ametiliidu initsiatiivil tegeletakse töötasude ühtlustamisega Eesti Rahvusringhäälingus.
4.12 Tööandja maksab töötajatele preemiat vastavalt võimalusele ja töö tulemuslikkusele.
5. Töötervishoid ja tööohutus
5.2 Tööandja korraldab korra aastas omal kulul kõigile selleks soovi avaldanud töötajatele gripivastase kaitsesüstimise ja välisvõtetel käivatele töötajatele puugivastase kaitsesüstimise. Kui vaktsineerimist ei ole korraldatud, kompenseerib tööandja selle kuludokumentide alusel.
5.3 Töötaja kohustub töökohal kinni pidama tööohutuseeskirjades jt ERR-is kehtestatud normdokumentides sätestatud ohutusnõuetest.
5.5 Töötajal on õigus pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete ja ametiühingu usaldusisiku ning Tööinspektsiooni poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
5.6 Tööandja kohustub vältima tööruumides tervisele kahjulike sisustusmaterjalide, valgustuse, mööbli ja tehnika kasutamist, arvestab ruumide sisustamisel töö spetsiifikat ja teeb olemasolevates ruumides ümberkorraldusi, et need vastaksid kehtivatele töötervishoiu nõuetele ja parandab võimalusel ruumilahendust..
5.8 Tööandja maksab töötajale üks kord kahe aasta jooksul prillide või kontaktläätsede kompensatsiooni kuludokumendi alusel kuni 170 eurot, mis sisaldab käibemaksu, kui töötaja esitab retsepti ja tal on kehtiv töötervishoiu arsti otsus.
5.9 Tööandja tagab välislähetustes või riskipiirkonnas viibivatele töötajatele elu-, tervise-, reisitõrke- ja pagasikindlustuse, sh lähetuste puhul kriisikolletesse, kus tavakindlustus ei pruugi kehtida, eeldusel, et eelnevalt on vormistatud nõuetekohane välislähetus.
6. Sotsiaalsfäär
6.2 Tööandja korraldab võimalusel töötajate kuni 12-aastastele lastele eeskavaga ja kingipakkidega jõulupeo.
6.3 Tööandja tähistab töötajate tööjuubeleid (20, 25 jne) arvestades pidevat ja katkematut tööstaaži tööandja ja tema õiguseellaste juures. Tööjuubelite puhul makstakse töötajale preemiat 40% töötaja keskmisest kuupalgast. Töötaja võib preemia asemel võtta 15 kalendripäeva tasustatud puhkust.
6.4 Tööandja maksab töötajale lapse sünni puhul ühekordset toetust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas.
6.6 Tööandja on kohustatud maksma tööandja juures töötamise ajal vanaduspensioni ikka jõudnud üle 20. aastase tööstaažiga omal soovil pensionile jäävale töötajale tema määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel hüvitist, mille suurus on võrdne ERRi pooleteistkordse keskmise kuutöötasuga (arvutatuna viimase poolaasta või aastaaruande põhjal). Üle 25 aastase tööstaažiga töötajale makstakse hüvitist, mille suurus on võrdne ERRi kolmekordse keskmise kuutöötasuga, kui töötaja jääb pensionile enne 70. aastaseks saamist. Tööandja pakub penisonile jäänud töötajale võimalusel töötamist töövõtulepingu alusel ka edaspidi.
6.8 Tööandja kompenseerib töötajale Stebby arvelduslahendusega liitunud spordiklubide ja/või ürituste tasusid 60 euro ulatuses kvartalis ning kuni 50% igakordsest teenustasust. Kui valitud teenus kuulub maksustamisele erisoodustusmaksuga, arvestatakse kulutatuks kompenseeritud summa pluss erisoodustusmaksu kulu.
6.9 Töötajal on õigus kasutada Stebby kaudu vahendatavat kompensatsiooni samadel tingimustel ka teraapiaks, taastusraviks või muudeks terviseteenusteks, mille osutaja on liitunud Stebby lahendusega.
6.10 Kui töötaja ei ole aasta jooksul Stebby vahendatavaid teenuseid kasutanud, kompenseerib tööandja ametiliidu poolt aasta lõpus esitatava koondavalduse alusel töötajale kroonilise haiguse, hambaravi või muid tervisehoiukulusid kuni sporditoetuse summas.
6.11 Töötaja võib kokkuleppel allüksuse juhiga teha tööpäeva sees 1,5-tunnise treeningpausi, mida ei arvestata tööaja hulka. Töötaja tagab tööülesannete täitmise.
6.13 Tööandja ja ametiliit toetavad võimaluse korral töötajat ravikulude kandmisel.
6.15 Tööandja aitab tagada puudega inimeste sõidukite parkimiskohad ERRi hoonete sissepääsude lähistel.
7. Pooltevahelised suhted
7.1 Pooltevahelised suhted põhinevad vastastikusel lugupidamisel, mille eesmärk on pooltevaheliste lepingute ja Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide täitmise jälgimine, töörahu tagamine, tööandja ja töötajate vaheliste lahkhelide ja probleemide lahendamine.
7.2 Pooled teevad kõik selleks, et saavutada töötajate rahulolu: motiveeritus, loominguline vabadus, lojaalsus organisatsioonile ja uhkuse tundmine oma organisatsiooni üle.
7.3 Ametiliit teatab tööandjale oma juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimed.
7.4 Tööandja annab ametiliidule teavet töösuhetest tulenevate vaidlusküsimuste kohta.
7.5 Eesti Rahvusringhäälingus töötavaid ametiliidu liikmeid esindab töösuhetes tööandjaga ametiliidu liikmete valitud usaldusisik või ametiliidu juhatuse esimees.
7.6 Ametiliit on kohustatud:
7.6.1. jälgima kollektiiv- ja töölepingu tingimuste ning tööalaste seaduste täitmist;
7.6.2. hoidma kollektiivlepingu kehtivuse ajal töötajate poolt töörahu;
7.6.3. vahendama töövaidluse osapooli;
7.6.4. edastama tema kasutuses olevat töösuhetealast teavet tööandjale või tema esindajale ning töötajatele, nende ühingutele ja liitudele;
7.6.5. hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi.
7.7 Usaldusisikul on teda volitanute nimel õigus:
7.7.1. tutvuda takistamatult töötingimuste ja -korraldusega kõigis (ametiliidu liikmeks olevate) töötajate töökohtades;
7.7.2. saada tööandjalt oma volituste täitmiseks vajalikku teavet;
7.7.3. saada tööandjalt teavet töösuhetest tulenevate vaidlusküsimuste kohta;
7.7.4. takistamatult levitada tööalast ja töötajaid esindava ühingu tegevust käsitlevat teavet;
7.7.5. saada suulist ning kirjalikku informatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu programmi-, finants-, personali-, tööohutus- ja majanduspoliitikast;
7.7.6. informeerida Rahvusringhäälingu nõukogu, valitsusasutusi, töötajate ühinguid ja liite tööseaduste, kollektiiv- ja töölepingute ning muude kokkulepete rikkumisest tööandja poolt. Pooled eeldavad, et enne nimetatud teavitamist on probleemi on eelnevalt püütud lahendada lepingu osapoolte vahel;
7.7.7. kokkuleppel tööandjaga kasutada oma ülesannete täitmiseks tööandjale kuuluvaid tööruume, side-, paljundus- ja transpordivahendeid. Sidekulude limiit ühes kuus on 35 eurot. Tööandja tagab ruumi koristamise üldistel alustel tööandja peahoone koristamisega;
7.7.8. viibida Eesti Rahvusringhäälingu juhtide infokoosolekul.
7.8 Tööandja maksab usaldusisikule tema ülesannete täitmise eest hüvitist 20% ulatuses usaldusisiku palgast.
7.9 Tööandja ei lõpeta usaldusisikust töötajaga ühepoolselt töölepingut töötaja tegevuse tõttu usaldusisikuna.
7.10 Tööandja peab ametiliidu liikmete kirjalike avalduste alusel neile Eesti Rahvusringhäälingus arvutatud koosseisulisest töötasust kinni ametiliidu liikmemaksude summad ja kannab need üle ametiliidu arvele.
7.11 Igakuine liikmemaksude ülekanne tuleb sooritada hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks.
7.12 Ametiliit võib kokkuleppel tööandjaga korraldada Eesti Rahvusringhäälingu ruumides koosolekuid.
7.13 Eesti Rahvusringhäälingu juhatus kohtub kord aastas töötajatega, et anda ülevaate tehtust ja tutvustada arengukavasid.
8. Lõppsätted
8.1 Kollektiivlepingus sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
8.2 Kui kumbki pooltest ei esita ettepanekut täiendada või muuta käesolevat kollektiivlepingut, pikeneb kollektiivleping automaatselt aasta võrra, kuid mitte rohkem kui ühe korra.
8.3 Käesoleva kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlused kollektiivse töötüli lahendamise seaduse alusel.
8.4 Eesti Rahvusringhäälingu reorganiseerimine ei lõpeta käesoleva kollektiivlepingu kehtivust ja töötajate töölepinguid.
8.5 Kollektiivleping on allkirjastatud digitaalselt.
8.6 Käesolev kollektiivleping ei kohusta tööandjat ja töötajat muutma varem sõlmitud töölepinguid.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Erik Roose
juhatuse esimees
ERR
/Allkirjastatud digitaalselt/
Helle Tiikmaa
esimees
Eesti Ajakirjanike Liit
/Allkirjastatud digitaalselt/
Jaak Tammearu
usaldusisik
Televisiooni Loometöötajate Liit
