Eesti Keele Instituudi kollektiivleping
1. ÜLDOSA
1.1. Kollektiivlepingu pooled ja selle eesmärgid
1.1.1. Eesti Keele Instituut (edaspidi instituut), keda esindab direktor Urmas Sutrop, ja Eesti Keele Instituudi Ametiühing (edaspidi AÜ), keda esindab AÜ juhatuse esimees Heete Sahkai, keda edaspidi koos nimetatakse pooled või eraldi pool, on sõlminud Eesti Keele Instituudi kollektiivlepingu (edaspidi kollektiivleping) allolevatel tingimustel.
1.1.2. Käesoleva kollektiivlepingu eesmärk on reguleerida instituudi kui tööandja ja töötajate vahelisi kollektiivseid töösuhteid.
1.2. Kollektiivlepingus kasutatavad mõisted
1.2.2. Töötajate esindajaks on AÜ poolt usaldusisik ja juhatuse liikmed. Usaldusisik esindab töötajaid individuaalseid töösuhteid puudutavates küsimustes, juhatus kollektiivseid töösuhteid puudutavates küsimustes.
2. INSTITUUDI JA AÜ VAHELISED TÖÖSUHTED
2.1. Üldosa
2.1.1. Instituut võimaldab AÜ usaldusisikul ja juhatusel tasuta kasutada oma ülesannete täitmiseks instituudi tööruumi, ruumis asuvat telefoni, instituudi faksi, arvutit paljundustehnikat ja kantseleitarbeid.
2.1.3. Instituut informeerib AÜ juhatust järgmistes küsimustes:
a) tööaja režiimi, töötingimuste ja töökoormuse muutmise korral;
b) informeerib uute töökohtade loomisest ja uute töötajate töölevõtmisest.
2.1.4. AÜ juhatus kohustub kirjalikult informeerima kahe nädala jooksul instituudilt AÜ juhatuses toimunud muudatustest, usaldusisiku valimisest ja tema volituste lõppemisest.
2.1.6. Instituut võimaldab AÜ usaldusisikule ja juhatuse esimehele või nende poolt ametiühingut esindama volitatud AÜ liikmele a/ü katusorganisatsiooni poolt korraldatavatel üritustel osalemiseks, vajaduse korral töövabastuse keskmise palga säilitamisega.
2.1.7. AÜ usaldusisiku ja AÜ kolmeliikmelise juhatuse vähemalt kuus kuud juhatusse kuulunud liikmete koondamisel instituudi algatusel on nõutav Eesti Kõrgkoolide Ametiliitude Ühenduse UNIVERSITAS juhatuse eelnev nõusolek.
2.1.8. Instituut teavitab AÜd teadusnõukogu koosoleku toimumisaegadest.
3. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE, MUUTMINE JA LÕPETAMINE
3.1. Töölepingu sõlmimine
3.1.1. Tööle asumisel sõlmivad töötaja ja instituudi direktor kirjaliku töölepingu. Töövõtja vormistatakse tööle individuaalse töölepinguga, milles fikseeritakse põhi-ja lisatingimused.
3.1.3. Teadustöötajate tööle võtmine toimub vastavuses seadustele ja instituudi põhimäärusele.
3.2. Töölepingu peatamine, lõpetamine, töötingimuste muutmine
3.2.1. Instituudi personali- ja haldusjuht on kohustatud töötajaga individuaalse töölepingu lõpetamisest teatama ka usaldusisikule ja esitama töölepingu lõpetamise põhjuse.
3.2.2. Koondamisest teatatakse töötajale ette järgmiselt:
a) alla ühe aasta töötanule - vähemalt 30 kalendripäeva;
b) üks kuni viis aastat töötanule - vähemalt 60 kalendripäeva;
c) viis kuni kümme aastat töötanule - vähemalt 90 kalendripäeva;
d) kümme ja enam aastat töötanule - 120 kalendripäeva.
3.2.3. AÜ liikmete koondamise korral töölejäämise eelisõiguse otsustamisel osaleb ka A/Ü usaldusisik.
3.2.4. Instituut on kohustatud muutustest, mis viivad palga vähenemise või töötingimuste halvenemiseni, kirjalikult teatama töötajale ja usaldusisikule vähemalt kaks kuud ette.
4. KARJÄÄRI MU DEL JA PALGAKORRALDUS
4.2. Instituudi töötajate karjäärimudel ja palgapoliitika, sh palgaastmestik, kujundatakse välja koostöös ametiühinguga või töötajate esindajatega 31. märtsiks 2011 ja neid hakatakse rakendama aastast 2012.
4.2.1. Instituudi palgapoliitika väljatöötamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
a) palgapoliitika peab olema läbipaistev ja töötajaile arusaadav;
c) neile, kelle panus ja vastutus on suuremad, makstakse rohkem;
d) palk on konkurentsivõimeline ning sarnasel tasemel Eestis samas või lähedases valdkonnas tegutsevate organisatsioonide töötajate palkadega;
e) palgapoliitika peab olema paindlik ning arvestama asutuse tegelikke rahalisi võimalusi.
5. TÖÖ- JA PUHKEAJA KORRALDUS
5.1. Tööaeg
5.2. Puhkeaeg
5.2.2. Instituudi töötajate puhkuste andmise aluseks on „Eesti Keele Instituudi puhkuste andmise kord“. Puhkuste andmise korda saab muuta üksnes kooskõlastatult A/Ü-ga.
6. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
6.2. Töötaja on kohustatud käima tööandja poolt korraldatud tervisekontrollis.
6.3. Instituudi rahaliste vahendite olemasolul on töötajatel õigus taotleda sporditoetust kaks korda aastas juunis ja detsembris. Toetuse maksmise võimalikkuse ja toetuse suuruse otsustab instituudi juhtkond pearaamatupidaja-finantsjuhi poolt koostatud finantsülevaatele tuginedes.
6.4. Töötajatel on õigus taotleda nägemise halvenemise korral prillide ostuks toetust kuni 1000 krooni iga kolme aasta tagant. Prillitoetuse saamise aluseks on nõuetekohase arstitõendi esitamine.
7. TÖÖALANE KOOLITUS
7.1. Tööalane koolitus on täienduskoolitus või ümberõpe ameti- või töökohal töötamiseks vajalike ameti-, kutse- ja erialaste teadmiste omandamiseks kvalifikatsiooni tõstmiseks; samuti täiendõpe, töökeskkonnavoliniku, osaleja vms ülesannete täitmiseks. A/Ü usaldusisiku ja kollektiivlepingu läbirääkimistes osaleja koolitust finantseerib A/Ü oma vahenditest.
8. KOLLEKTIIVLEPING
8.1. Sõlmimine
8.1.1. Kollektiivlepingu valmistab ette läbirääkimisi algatav pool, kes esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist alustada läbirääkimisi.
8.1.2. Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad (kuni viis liiget mõlemalt poolt)
8.1.3. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Läbirääkimistel osalemiseks töö ajal vabastatakse poolte kokkuleppel poolte esindajad põhitööst palga säilitamisega.
8.1.4. Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu sõlmimisele asjatundjaid ja eksperte ning moodustada pariteetsel alusel töörühmi. Asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool.
8.1.5. Läbirääkimistes osalevate poolte esindajad, asjatundjad ja eksperdid ning teised kollektiivlepingu projekti väljatöötamisega seotud isikud peavad hoidma neile teatavaks saanud ametisaladusi. Eeltoodud nõude rikkunud isikud kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras.
8.2. Vaidlused
8.2.1. Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud vaidlused lahendatakse seaduses ettenähtud korras.
8.3. Kehtivus ja avalikustamine
8.3.1. Käesolev kollektiivleping hakkab kehtima alates allkirjastamise hetkest.
8.3.2. Kollektiivleping kehtib kolm aastat.
8.3.3. Kollektiivleping on täitmiseks kohustuslik mõlemale osapoolele.
8.3.4. Leping säilitab oma kehtivuse osapoolte nimetuse, alluvuse, struktuuri ja koosseisude muutmise korral.
8.3.5. Kollektiivleping on kättesaadav instituudi kodulehekülje kaudu.
8.3.6. Töötajatele laienevate seaduste vastuolu korral kohaldatakse sätet, milline on töötajale soodsam.
8.3.7. Töötajatele laienevate instituudi teadusnõukogu otsuste või instituudi direktori käskkirjade, kollektiivlepingu ja individuaalsete töölepingute vastuolu korral kohaldatakse sätet, milline on töötajale soodsam.
8.3.8. Tööandja on kohustatud tutvustama kollektiivlepingut uutele töötajatele nende tööle asumisel.
8.4. Muutmine ja täiendamine
8.4.1. Kollektiivlepingut muudetakse ja täiendatakse juhul, kui üks pool teeb selleks ettepaneku ja teine pool selle aktsepteerib. Kui kokkulepet ei saavutata, kehtib leping muutmata kujul.
8.4.2. Läbirääkimisi kollektiivlepingu muutmiseks ja täiendamiseks kohustuvad osapooled alustama mitte hiljem kui kaks kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu.
8.5. Täitmine ja kontroll
8.5.1. Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad osapoolte volitatud esindajad. Ametiühingu poolt AÜ Juhatuse esimees ja usaldusisik, instituudi poolt direktor, personali- ja haldusjuht ning pearaamatupidaja-frnantsjuht.
8.5.2. Kollektiivleping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab ühe.
8.6. Kollektiivlepingu registreerimine
8.6.1. Kollektiivleping registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas kollektiivlepingute andmekogus.
LEPINGU ALLAKIRJUTAMISE KUUPÄEV:
POOLED:
Urmas Sutrop
Eesti Keele Instituudi direktor
Heete Sahkai
Eesti Keele Instituudi ametiühingu
juhatuse esimees
