Aktsiaseltsi Eesti Raudtee ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu vaheline

KOLLEKTIIVLEPING

1. Üldsätted

Käesolev kollektiivleping (edaspidi Leping) on sõlmitud AS Eesti Raudtee (edaspidi Tööandja) ning Eesti Raudteelaste Ametiühingu (edaspidi ERAÜ) vahel alljärgnevas:

1.2.Lepingu muutmiseks või täiendamiseks ja uue Lepingu sõlmimiseks tuleb teha ettepanek teisele lepingupoolele kirjalikult, esitades ettepaneku läbirääkimiste sisu ja alguse aja kohta.

Läbirääkimiste alguse tähtajas lepitakse poolte vahel kokku kahe nädala jooksul.

Kollektiivlepingus muudatuste ja täienduste tegemine vormistatakse protokolliliste otsustega, mis on koos lisadega käesoleva Lepingu lahutamatu osa.

Ettepanek uue lepingu sõlmimiseks esitatakse hiljemalt kaks kuud enne käesoleva Lepingu kehtivuse lõppu. Juhul kui pooled ei esita eespool toodud tähtajaks ettepanekut uue lepingu sõlmimiseks, pikeneb käesoleva Lepingu kehtivus ühe aasta võrra.

1.3.Kui käesoleva Lepingu kehtivuse ajal muutuvad õigusaktid või võetakse vastu õigusaktid, mille tulemusena Lepingu tingimustega võrreldes paranevad töötingimused ja töötasu, siis kehtivad need normid, mis on kehtestatud seaduse või õigusaktiga.

1.4.Tööandja kindlustab Lepinguga tutvumise:

1.4.1.töötajatele kuu ajajooksul pärast Lepingu sõlmimist või selles täienduste ja muudatuste tegemist;

1.4.2.uutele töötajatele töölepingu sõlmimisel.

1.5.Küsimustes, mis ei kajastu Lepingus, juhinduvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktides ning töötajate ühingu keskliidu, tööandjate ühingu keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahelistest kokkulepetest.

1.6.Lepingu täitmist kontrollivad Tööandja ja ERAÜ volitatud isikud vastavalt kollektiivlepingu seadusele, samuti poolte komisjonid, mis moodustatakse Lepingu kooskõlastamiseks ja selle ettevalmistamiseks.

1.6.1.Lepingu rikkumistest teatavad pooled teineteisele kirjalikult. Rikkuja pool on kohustatud andma teisele poolele selgituse 5 tööpäeva jooksul, arvates rikkumisest teatamise päevast.

1.6.2.Peale poole aasta möödumist ja enne uue kollektiivlepingu sõlmimist teevad pooled vajadusel ühise kokkuvõtte Lepingu täitmise kohta ja teevad selle töötajatele ühiselt teatavaks.

1.7.Kollektiivleping kehtib ja läheb muutmata kujul üle ettevõtte või äriühingu või ettevõtete osade omandajale. Ettevõtte või äriühingu või ettevõtete osade omandajal ja üleandjal on keelatud kollektiivleping üles öelda ettevõtte või äriühingu või ettevõtete osade ülemineku tõttu.

2. Töö tasustamine

Käesolevas kollektiivlepingus on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:

• Keskmine töötasu on tasu töötatud ja mittetöötatud aja eest.
• Tasu töötatud aja eest sisaldab tasu, mis on seotud tööga - kuu töötasud, lisatasud, juurdemaksed, preemiad.
• Tasu mittetöötatud aja eest sisaldab - puhkusetasu, puhkusetoetus, tasud keskmise töötasu säilitamisega, kasutamata puhkuse kompensatsioon
• Keskmise töötasu sisse ei arvata - juubelipreemia, emadepäeva toetus, materiaalne toetus (matusetoetus jne), sünnitoetus, 1. klassi astuva lapse vanema toetus, jõuluraha, pensionitoetus seoses pensionile minekuga, töölepingu lõpetamise hüvitus.

Tööandja kohustub:

2.1.Kehtestama lisatööaja kuni 20 minutit ametikohtadele, mis vajavad vahetuse vastuvõtmisel-üleandmisel olulist infovahetust. Lisatööaeg tasustatakse ühekordselt vastavalt töötaja töötasu tariifile. Lisatööaeg ei suurenda töötaja kuu tööajanormi.

2.3.Maksma ajutiselt puuduva töötaja asendamise eest oma põhitöö kõrvalt (ettevõtte eelarve piires) asendustasu vastavalt tööandja poolt kehtestatud korrale ja kokkuleppel töötajaga.

Kui asendajaid on mitu, jagatakse lisatasu asendajate vahel vastavalt tehtud tööle või tööajale.

2.4.Töötaja alakoormuse korral on Tööandjal õigus anda Töötajale täiendavaid tööülesandeid tulenevalt tema töö iseloomust, et saavutada Töötaja täiskoormus, tagades vajadusel töötaja eelneva väljaõppe.

2.5.Töötajate rakendamisel tööpäeva (vahetuse) kestel lumetõrje ja avariitöödel säilitama töötajatele töötasu. Eelnimetatud tööde eest makstakse lisatasu vastavalt Tööandja poolt kehtestatud korrale.

2.6.Tööseisak vormistatakse aktiga. Tööseisaku korral ning eeldusel, et töötaja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest Tööandjale või tema esindajale, maksma töötajale töötasu järgmiselt:

2.6.1.Tööseisaku eest, mis ei tekkinud töötaja süül, töölepingus kokku lepitud töötasu ulatuses.

2.6.2.Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ning kellele antakse juhis teha tööseisaku tõttu muud tööd, töötasu vastavalt tehtavale tööle, kuid mitte vähem keskmisest töötasust tema töölepingu järgi, kui ta täidab tööülesandeid ettenähtud mahus.

2.6.3.Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval põhjusel, makstakse töötasu vastavalt tehtavale tööle, kuid mitte vähem keskmisest töötasust tema töölepingu järgi.

2.8.Tasustama töötamise riigipühade ajal kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.

Kui töövahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või kui töövahetus algab riigipühal ja lõpeb riigipühale järgneval päeval, tuleb töö tasustada kogu töövahetuse ulatuses kui töö riigipühal.

2.9.Kehtestama valveaja ametikohtadel, kus töötaja peab olema kokkulepitud kohas tööandjale kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute tööde tegemiseks. Ilma töötaja nõusolekuta valveaeg ei või ületada 30 tundi kuus.

Tööandja esindaja poolt kinnitatud valveajagraafikud tehakse töötajatele teatavaks eelneva kuu 25. kuupäevaks.

2.11.Maksma põhitööst vabastamata töötajale lisatasu töötajate õpetamise, kutse või kvalifikatsiooni tõstmise või teise eriala omandamise eest programmis ette nähtud aja jooksul järgmistes määrades:

2.11.1.ühe õpilase korral 25 % õpetamise hetkel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast;

2.11.2.kahe õpilase korral 20 % iga õpilase eest;

2.11.3.kolme ja enama õpilase korral 15 % iga õpilase eest.

Juhul, kui õpilane ei soorita kutse- või kvalifikatsioonieksamit, vähendatakse õpetajale makstavat lisatasu poole võrra.

2.12.Maksma kokkuleppel juhendajale praktikandi juhendamise eest juhendamistasu 15% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast kuus.

2.13.Tagama töötasu maksmise hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. Töötasu loetakse makstuks, kui raha on laekunud töötaja pangakontole.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust töötaja pangakontole, kui Tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.

Eesti Vabariigi seadustega reguleerimata väljamaksete ülekandmise tähtajad ja kord lepitakse töötajaga igal üksikjuhul eraldi kokku.

Põhipuhkuse korral makstakse puhkusetoetus välja töötasufondist ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud juhul, kui puhkuseleminek lükkus edasi kas poolte kokkuleppel või töötaja haigestumise tõttu.

Töötajatele, kelle tööleping öeldakse üles töölepinguseaduse § 89 lõike 1 alusel (koondamine), makstakse puhkusetoetus ja puhkusepäevad välja proportsionaalselt jooksval aastal töötatud ajale.

Töötaja pidevat tööstaaži puhkuselemineku hetkel arvutatakse vastavalt käesoleva Lepingu Lisale 1.

Kui puhkuse kestel muudeti töötaja töötasu, makstakse töötajale vaheraha muutmise hetkest puhkuseperioodi lõpuni.

Toetusi makstakse töötasufondist. Toetusi ei maksta töötajatele, kellel on juubelitähtpäevaks tööstaaži Tööandja juures vähem kui 1 kalendriaasta.

2.16.1.tööstaaži korral 3 kuni 10 aastat - 25% töötaja keskmisest palgast

2.16.2.tööstaaži korral üle 10 aasta - 50% töötaja keskmisest palgast.

Toetusi makstakse töötasufondist. Toetusi ei maksta töötajatele, kellel on pensionile mineku hetkeks tööstaaži Tööandja juures vähem kui 3 kalendriaastat.

2.17.Võimaldama töötajale, eelneval kokkuleppel Tööandjaga, doonoripäeval vabastust töölt ja vastava tõendi esitamisel säilitama talle 8 tunni keskmise töötasu.

2.18.Säilitama töötajale keskmise töötasu vastavalt tegelikult kulunud ajale, kuid mitte vähem, kui:

2.18.1.8 tundi - raudteetöötaja tervisekontrollis käimise eest;

2.18.2.8 tundi - operatiivnõupidamisel osalemise eest (v.a töötaja enda süülise teo arutlemisel). Kui töötaja soovib kaasata usaldusisikut, arvestab tööandja võimalusel usaldusisikule sobiva ajaga;

2.18.3.3 tundi - tehnilisel õppusel osalemise eest;

2.18.4.8 tundi - kutseeksamil käimise eest, kui töötaja sooritas eksami;

2.18.5.8 tundi - töötaja kutsumisel politseisse või kohtusse, kui selline kutse on seotud raudteeohutust mõjutava juhtumiga, va juhul, kui töötaja kutsumise põhjuseks oli töötaja enda poolt toimepandud tegu.

2.19.Hüvitama töötajale transpordikulud ühistranspordi sõidupileti (välja arvatud taksoarve) esitamisel või isikliku transpordi kasutamise puhul taotluse esitamisel juhul, kui töötaja elu- või töökoht ei asu kohas, kus ta tegi toiminguid punkti 2.18 järgi ning tema elukohas puudub ühistransport sellesse kohta sõitmiseks.

2.20.Võimalusel tõlkima vene keelde ettevõttes kehtivad põhilised instruktsioonid, mis on seotud ohutuse tagamisega.

3. Tööaeg ja puhkeaeg

Tööandja kohustub:

3.1.Kehtestama töö- ja puhkeaja vastavalt Tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitele ja aasta tööaja normile.

põhipuhkusele liidetavad lisapuhkused vastavalt lisale 2, lisale 3 ning lisapuhkuse pideva tööstaaži eest Tööandja juures järgmistes määrades:

3.3.1.3...5 täistööaasta eest - 1 kalendripäev

3.3.2.6...9 täistööaasta eest - 2 kalendripäeva

3.3.3.10 ja enama täistööaasta eest- 3 kalendripäeva

3.4.Põhipuhkuse üldpikkus koos 1 isapuhkustega ei ületa 38 kalendripäeva, välja arvatud lapsepuhkuse korral.

3.5.Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust:

3.5.1.naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

3.5.2.mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

3.5.3.vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;

3.5.4.vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, - lapse koolivaheaegadel;

3.5.5.koolikohustuslikule alaealisele - koolivaheajal;

3.6. Töötajale võib tema kirjaliku avalduse alusel anda palgata puhkust poolte kokkuleppel määratud ajaks. Palgata puhkuse kasutamise korral väheneb järgmise kalendriaasta puhkuse päevade arv proportsionaalselt palgata puhkuse kestusegä;

Kui eelnimetatud täiendav puhkus langeb põhipuhkuse ajale, pikendatakse põhipuhkust vastavate päevade arvu võrra.

3.8.Lapse sünni korral ema ja lapse haiglast väljumise päeval üks kalendripäev isale või isa puudumisel ühele Tööandja juures töötavale vanavanemale.

3.9.Töötaja avalduse alusel andma tasulist puhkust esimesel koolipäeval seoses lapse 1. klassi minekuga.

3.10.Töötajat, kes kasvatab üksi alla 12-aastast last, võib saata töölähetusse kauemaks kui üks päev ainult tema nõusolekul.

3.12.Tööandja koostab ja esitab ERAÜ-le läbivaatamiseks ja ettepanekute tegemiseks töökorralduse reeglid. ERAÜ esitab 7 tööpäeva jooksul Tööandjale omapoolsed ettepanekud ja märkused. Pärast ERAÜ seisukoha saamist toimub poolte vahel vajadusel nõupidamine. Vaidlusalustes küsimustes üritatakse saavutada kompromiss.

3.13.Vahetustega, st tööajagraafikute alusel töötava töötaja suhtes kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust. Tööaja arvestuse aluseks on kolmekuuline arvestusperiood. Tööajagraafikud kehtestab Tööandja ja teeb need teatavaks kõigile töötajatele vähemalt 5 kalendripäeva enne nende kehtima hakkamist.

Tööandja koostab tööajakava kolmeks kuuks ja tutvustab töötajatele, kuid paigutab nähtavale kohale jooksva kuu tööajakava. Mõjuvate põhjuste ilmnemisel (haigus, lähedase surm jmt) muudetakse kvartali tööajakava eelnevalt kooskõlastades nende töötajatega, keda see puudutab, arvestades tööajanormi.

3.14.Kokkuleppel ERAÜ-ga võib rakendada töötajaid kuni 24-tunnisesse töövahetusse (Lisas 7).

4. Töölepingu muutmine, peatamine ja ülesütlemine

4.1.Tööandja kohustub informeerima ERAÜ-d töötajatega töölepingu ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 (koondamine) alusel.

4.2.Tööandja edastab ERAÜ-le koondamise põhjuse ja töötajate andmed (Lisa 4), kellega on otsustatud üles öelda tööleping TLS § 89 lg 1 (koondamine) alusel.

ERAÜ kohustub teavitama Tööandjat oma arvamusest TL ülesütlemise osas 10 kalendripäeva jooksul.

4.3.Juhul kui Tööandja on otsustanud vähendada lähema kolme kuu jooksul töötajate arvu rohkem kui 10 inimese võrra, kohustub informeerima ERAÜ-d 10 kalendripäeva jooksul, näidates ära:

4.3.1.koondatavate töötajate arvu, sealhulgas struktuuriüksuste lõikes (Lisa 4);

4.3.2.tööga kindlustamise meetmed, sealhulgas ametite nimetused ja kohtade arv, mida neile töötajatele pakutakse.

4.4.Töölepingu ülesütlemisel Tööandja algatusel ERAÜ juhatuste liikmete või töötajate usaldusisikutega nende volituste kehtimise ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõppemist, töölepinguseaduse § 89 lg 1 ettenähtud alustel, toimub pärast ERAÜ juhatuse arvamuse saamist.

Tööandja kohustub:

5.2.Töövigastuse tagajärjel hukkunud töötaja perekonna sotsiaalse kaitse tagamiseks, samuti töövigastuse ja invaliidsuse põhjustanud tööõnnetuste tagajärgede hüvitamiseks eraldama raha järgmiselt:

5.2.1.Maksma töövigastuse tagajärjel hukkunud töötaja perekonnale hüvitist vähemalt 5 keskmist aasta töötasu juhul, kui komisjon loeb selle tööõnnetuseks, välja arvatud juhtudel, kui kannatanu oli alkoholi-, narko- või toksilises joobes või rikkus töökorralduse normatiivakte.

5.2.2.Maksma ühekordset hüvitust kannatanule, kelle invaliidsus on tingitud töövigastusest või kutsehaigusest, välja arvatud juhtumid, kui tööõnnetuse põhjuseks oli alkoholi-, narko- või toksiline joove või töökorralduse normatiivaktide eiramine, iga töövõime kaotuse protsendi eest 42 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks keskmist aasta töötasu.

5.2.3.Võimaldama 21 päeva jooksul alates õnnetuse juhtumise või haiguslehe lõppemise päevast raudtee liiklusõnnetuses füüsiliselt või emotsionaalselt kannatada saanud töötajale tema avalduse alusel raviks palgalist lisapuhkust kuni 10 kalendripäeva ja vajadusel psühholoogilist nõustamist, välja arvatud juhul, kui õnnetus toimus töötaja süü tõttu.

5.3.Vastavalt Lepingu poolte kokkuleppele kompenseerima tööõnnetuse tagajärjel invaliidistunud töötajale arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse alusel ette nähtud tehnilised abivahendid (nt proteesid).

Tööõnnetuse tagajärjel invaliidistunud liikumispuudega töötajal on õigus taotleda invaliidile kohandatud sõiduauto maksumuse osalist kompenseerimist. Korduva kompensatsiooni taotlemise õigus tekib pärast saadud sõiduauto kasutusaja lõppu. Tööandja eraldab sõiduautode hüvitamiseks kalendriaastas kokku 6392 eurot.

5.4.Informeerima viivitamatult raskete tööõnnetuste korral ERAÜd. Tööandja saadab ERAÜle koopia igast tööõnnetuse / kutsehaiguse raportist vahetult peale koostamist.

5.6.Informeerima ERAÜ-d riskianalüüside läbiviimisest. Järgmise aasta riskianalüüsi planeerimisel võetakse arvesse ERAÜ ettepanekud ja lõplikust otsusest teatatakse ERAÜle. Tööandja teatab eelnevalt ERAÜle ja vastavale töökeskkonnavolinikule riskianalüüsi läbiviimise ajaja koha.

5.7.Tööandja teatab ERAÜ-le töökeskkonnavolinike valimistest ja töökeskkonnanõukogu liikmete määramisest.

Tööandja võimaldab töökeskkonnanõukogu liikmetele 1 (ühe) tunni ulatuses nädalas ja töökeskkonnavolinikele 2 (kahe) tunni ulatuses nädalas nende ülesannete täitmist töö ajal, säilitades töötasu.

5.8.Tagama tasuta toitlustamise töötajatele, kes osalevad pääste-, taastamis- või tulekustutustöödel, mille kestus on üle 4 tunni.

Taastamistöödena käesoleva Lepingu tähenduses mõistetakse avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks hädavajalikke töid, mille puhul töötajatel ei ole võimalik enam kui 4 järjestikuse tunni jooksul töö tegemine katkestada ja töö tegemise kohast lahkuda.

5.9.Tööandja hüvitab töötaja haigestumisel kutsehaigusesse kompleksekspertiisi (hõlmab ka töökoha analüüsi) kulud.

5.10.Töötajatele, kes vähemalt poole oma tööajast töötavad kuvariga (ametikohad on määratletud tööandja poolt) ja kelle nägemisteravus on seetõttu vähenenud, hüvitab tööandja aasta jooksul välja antud arstitõendi olemasolul kuvariga tööks vajalikud prillide või prilliklaaside maksumuse kuni 64 eurot ulatuses. Tööandjal on kohustus eelnimetatud kulusid hüvitada mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul või kui nägemisteravuse halvenemine on väga kiire, siis prilliklaaside maksumuse kord aasta jooksul vahetult väljastatud arstitõendi alusel.

6. Sotsiaalsed garantiid

Tööandja kohustub:

6.2.Maksma ühekordset toetust 333 eurot töötajale, kellel on tekkinud üldhaigestumise tagajärjel töövõimetus/puue ja seetõttu ei saa jätkata töötamist Tööandja juures ja kes vahetult enne töövõimekaotust on töötanud Tööandja juures vähemalt 3 aastat. Toetust makstakse töötajale ainult üks kord töötaja avalduse alusel töölepingu ülesütlemisel.

6.3.Maksma emadepäeva toetust 64 eurot naistele, kes kasvatavad kuni 18-aastast (kaasa arvatud) last.

6.4.Maksma lapse sünni korral ühekordset sünnitoetust 128 eurot lapse

sünnitunnistuse ja avalduse esitamisel. Toetust makstakse mõlemale vanemale, kui nad töötavad Tööandja juures..

7. Tööandja ja ERAÜ vastastikused kohustused

7.1.ERAÜ-1 on kohustus nendega sõlmitud või sõlmitavate kollektiivlepingute kehtivuse ajal kindlustada töörahu. ERAÜ-1 ja nende liikmetel on keelatud nendega sõlmitud või sõlmitavate kollektiivlepingute kehtivuse ajal korraldada streike ning nendel ja nende liikmetel on keelatud osaleda hoiatus-ja/või toetusstreikides või rikkuda mistahes muul moel töörahu tingimusel, et tööandja täidab kollektiivlepingut.

7.2.ERAÜ informeerib Tööandjat ERAÜ juhatuse liikmete ja usaldusisikute valimisest ja väljavahetamisest kirjalikult hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.

7.3.Töösuhetest tekkinud lahkarvamusi püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel.

8. Tööandja kohustub:

8.1.Võimaldama usaldusisikutele usaldusisiku töö tegemiseks vajalike ruumide tasuta kasutamise koos sisustuse, kütte, valgustus- ja sidevahenditega ning hüvitama ühistranspordi (v.a takso) kulud, mis on vajalikud nende tööülesannete täitmiseks.

8.2.Pidama töötaja avalduse alusel tema töötasust kinni ERAÜ liikmemaksu ning kandma selle ERAÜ-le üle hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. ERAÜ esitab oma liikmete nimekirja Tööandja finantsosakonnale hiljemalt iga kuu 27. kuupäevaks ja kannab vastutust seal sisalduvate andmete õigsuse eest.

8.3.Andma ERAÜ-le informatsiooni raudtee (struktuuriüksuste) tasustamise, majandus-ja finantsnäitajatest vastavalt lisale 6.

8.4.Mitte tegema usaldusisikutele takistusi ametiühingutöö tegemiseks töö ajal, kui see ei kahjusta põhitööd, vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele ja Tööandja ja ERAÜ vahelisele kokkuleppele.

8.5.Annetama iga kuu ERAÜ-le 1055 eurot. ERAÜ1 on õigus seda raha kasutada üksnes kultuuri- ja spordiürituste ja puhkuse korraldamiseks ning töötajate ja laste sanatoorseks raviks. ERAÜ esitab kord kvartalis personaliosakonnale kvartalist lõppemisele järgneva kuu 20. kuupäevaks eelmise kvartali aruande rahade kasutamise kohta.

9. ERAÜ kohustub:

9.1.Töötaja soovil saatma usaldusisiku nõupidamistele, kus arutatakse antud töötaja poolseid töölepingu rikkumisi.

9.2.Informeerima Tööandjat töötaja kuulumisest ERAÜsse. ERAÜ esitab Tööandjale iga aasta 10. jaanuariks liikmete nimekirja ja iga kuu 27. kuupäevaks täpsed andmed muudatustest liikmete osas.

9.3.Tagama ERAÜ liikmetele sotsiaalse kaitse tööhõivel, töölevõtmisel, töölepingu lõpetamisel, soodustuste ja kompensatsioonide andmisel kooskõlas seadusandluse ja käesoleva Lepinguga.

9.4.Pidama koosolekuid, istungeid ja konverentse väljaspool tööaega. Töö ajal võib üritusi korraldada ainult Tööandja ja ERAÜ vastastikusel kokkuleppel.

9.6.Kompenseerib tööga seotud liiklusõnnetuses füüsiliselt või emotsionaalselt kannatada saanud ametiühinguliikmele, tema avalduse alusel pärast sanatoorset ravi tuusiku maksumuse, kuid mitte rohkem, kui 320 eurot.

9.7.1.iga tööõnnetuse toimumisel - 32 eurot;

9.7.2.iga töövõimetuspäeva eest alates 31. päevast - 3,2 eurot;

9.7.3.töövõimetuse määramisel 40 % kuni 80 % ulatuses - 288 eurot;

9.7.4.töövõimetusprotsendi määramisel üle 80 % ulatuses - 416 eurot;

9.7.5.surma korral maksma - 640 eurot.

Kindlustust ei maksta, kui kannatanuga toimunud õnnetusjuhtumi põhjuseks oli alkoholi-, narkootiline- või toksiline joobeseisund või rikkus töökorralduse normatiivakte.

9.8.Tegema tööandjaga igakülgset koostööd ohutute töötingimuste tagamiseks ja esitama administratsioonile omapoolseid ettepanekuid ohutute töötingimuste tagamiseks ja töökorralduse parendamiseks.

9.9.Hoidma enda teada tootmis-, äri ja ametisaladusi. Tööandja ärisaladusteks loetakse: veetavad kaubad, teenuste müügi strateegia hinnad, klientide andmed, kulud, tulud, käive ja soetushinnad, kasutatud valve- ja kaitsevahendid, töötajaid puudutavad andmed.

10. Poolte koostöökohustuscd ja kokkulepe usaldusisikute arvu osas

10.1.Pooled kohustuvad vastama teineteise kirjadele, teatistele ja muudele päringutele ettenähtud tähtaegade jooksul.

10.2.Arendama koostööd vastastikuse usalduse ja austuse pinnal.

10.3.Tööandja esitab ERAÜ-le igal aastal pärast aastaeelarve kinnitamist ametikohtade vähendamise kava järgmiseks aastaks, näidates seal ära töötajate arvu seisuga 01. jaanuar.

10.4.Tööandja kohustub informeerima ERAÜ-d ja viimasega konsulteerima Ametiühinguseaduse ja Lepingu sätete kohaselt ja esitama ERAÜ-le kõik vajalikud andmed kirjalikult. Kui ERAÜ taotleb täiendavate andmete esitamist, esitab Tööandja need hiljemalt 7 tööpäeva jooksul, arvates ERAÜ vastava põhjendatud taotluse saamise päevast.

10.5.Tööandja konsulteerib ERAÜ-ga järgmistes küsimustes enne vastavasisuliste otsuste vastuvõtmist:

10.5.1.ametikohtade vähendamine;

10.5.2.koondatavate töötajate valiku kriteeriumid;

10.5.3.meetmed koondamise tagajärgede leevendamiseks;

10.5.4.täiend- ja ümberõppe võimalused;

10.5.5.muud olulised küsimused.

10.6.ERAÜ edastab oma seisukoha või vastuse Tööandjale hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates Tööandja kirja saamisest. Kui Tööandja ei nõustu ERAÜ seisukohaga või ei saa arvestada ERAÜ ettepanekuga, esitab ta ERAÜ-le sellekohase otsuse ja põhjenduse.

10.8.Tööandja teatab ERAÜ-le iga kuu 10. kuupäevaks eelmisel kuul Tööandja poolt üles öeldud töölepingute arvu, näidates ära ka ülesütlemise aluse, samuti eelmisel kuul sõlmitud töölepingud.

10.9.Pooled on kokku leppinud, et ERAÜ, viies läbi seadusest tuleneva protseduuri ning esindades töötajate huve võimalikult laiapõhjaliselt, valib kokku mitte rohkem kui 12 usaldusisikut ja 1 peausaldusisiku, kes asuvad valituks osutudes täitma neile seadusega pandud ülesandeid. Seejuures on peausaldusisik vabastatud oma volituste kehtivuse ajaks tööülesannete täitmisest, kuid talle säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu.

11. Lõppsätted

Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused vaadatakse läbi Lepingus määratletud korras ja kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.

Tekkinud lahkarvamused Lepingu tõlgendamisel lahendatakse Lepingu poolte läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, siis pooled pöörduvad riikliku lepitaja poole.

Tööandja tagab Lepingu paljundamise ja saatmise kõigile struktuuriüksustele ning ülespaneku Tööandja sisemisse arvutivõrku (intranetti).

Pideva tööstaaži arvutamise kord

1.Pideva tööstaaži hulka Tööandja juures arvatakse:

1.1.töötamisaeg AS-s Eesti Raudtee, AS Eesti Raudtee tütarettevõtetes, riigiettevõttes Eesti Raudtee ja tema endistes allettevõtetes ja struktuuriüksustes, üleminekul ühest allettevõttest, struktuuriüksusest teise poolte kokkuleppel ja juhatajate kirjalikul nõusolekul.

1.2.aeg, mil tööleping oli peatatud või aeg, mil töötajal oli õigus keelduda töö tegemisest töölepinguseaduse § 19 alusel, samuti tööseisakute aeg juhul, kui need ei sõltunud töötajast.

1.3.teenimisaeg kaitseväes ja sellega võrdsustatud teenistuses, kui töötaja enne teenistusse kutsumist töötas Tööandja juures või punktis 1.1. nimetatud ettevõttes ning jätkas Tööandja juures töötamist pärast teenistuse lõppu.

1.4.õppeaeg töökatkestusega välja- või ümberõppekursustel ning kvalifikatsiooni tõstmise või ümberkvalifitseerimise kursustel, kui töötaja enne ja pärast kursusi töötas ühe ja sama tööandja juures.

1.5.töötamisaeg valitaval ametikohal, kui töötaja enne ja pärast seda tööperioodi töötas Tööandja juures või punktis 1.1. nimetatud ettevõttes.

1.6.töötamisaeg Balti Raudtee allettevõtetes ja -üksustes kuni 01. jaanuarini 1992 ja ENSV Töökoodeksi § 33 p. 5 alusel vallandatutel seoses üleviimisega Eesti Raudtee, allettevõtteisse ja -üksustesse.

2.Pidev tööstaaž ei katke, kuid vaheaega staaži hulka ei arvestata, kui Tööandja juures töötanud töötajaga sõlmiti tööleping 6 kuu jooksul pärast eelmise töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu.

3.Tekkinud vaidlused pideva tööstaaži arvutamise üle lahendab struktuuriüksuse taotluse alusel Tööandja juhatus, kelle otsus on lõplik.

Jrk nr	Ametinimetus	Enim tervistkahjustav faktor	Lisapuhkus kalendripäevades
	ELEKTRIVÕRKUDE AMET
1.	vanemenergiadispetšer, energiad ispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	3
2.	kontaktvõrkude elektri montöör, vanemelektrimehaanik, elektrimehaanik, dresiinijuht-elektrimontöör, elektrimehaanik-hooldussõidukijuht	psühhoemotsionaalne pinge	5
	TEHNOLOOGIA JA TURVANGUSÜSTEEMIDE AMET
3.	vanemdispetšer, dispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	3
4.	seadmehoolduse grupi turvangusüsteemide elektrimehaanik	kahjulikud gaasid ja aurud	3
	TEEAMET
5.	dispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	3
6.	rööpamäärimise operaator, traktorist, ekskavaatorijuht, teemasinajuht	psü hhoemotsionaal ne    p i n ge, müra, vibratsioon	5
7.	raskeveokijuht, raskeveokijuhi abi	psühhoemotsionaalne pinge	3
8.	defektoskoopia meister, defektoskoopia operaator	psühhoemotsionaalne pinge	3
	TOOTMIS- JA VARUSTUSOSAKOND
9.	operaator-keev itaj a	kahjulikud gaasid ja aurud	3
10.	doseerhopperi mehaanik - keevitaja		1
11.	diiselvedurijuht	psühhoemotsionaalne pinge	3
	JAAMATÖÖ OSAKOND
12.	manöövri dispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	3
13.	Ülemiste jaama sorteerimismäe korraldaja	psühhoemotsionaalne pinge	4
14.	jaamakorraldaja Tallinna jaama MRT-s, Muuga, Ülemiste, Maardu, Tapa, Valga. Tartu, Narva ja Koidula jaamades	psühhoemotsionaalne pinge	5
15.	piirkonna jaamakorraldaja	psühhoemotsionaalne pinge	3
16.	Pääsküla, Vaiingu jaamakorraldaja	psühhoemotsionaalne pinge	1
17.	Vaivara, Kohtla, Rakvere jaamakorraldaja	psühhoemotsionaalne pinge	J
	LIIKLUSKORRALDUSE OSAKOND
18.	raudteekorraldaja	psühhoemotsionaalne pinge	5
19.	rongidispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	5
	TUGIÜKSUSED
20.	tujvays^konna dispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	1

Ametite loetelu, millel töötajatele antakse lisapuhkust

erirežiimilise töö ja operatiivtöö eest

Jrk nr	Ametikohad	Lisapuhkus kalendripäevades
	ELEKTRIVÕRKUDE AMET
1.	kontaktvõrgu piirkonna ja elektrivõrgu piirkonna meister	5
2.	elektriseadmete ja veoalajaamade osakonna meister	5
3.	elektrivõrgu vanemelektrimehaanik ja elektrimehaanik (v.a. kes ei osale valvetes)	5
4.	veoalajaamade vanemelektrimehaanik ja veoalajaamade hoolduse grupi seadmete remondi elektrimehaanik	5
5.	releekaitse vanemelektrimehaanik, telemehaanika elektrimehaanik	5
6.	elektrivõrgu elektrimontöör (v.a. kes ei osale valvetes)	3
7.	operaator-signalist	3
	TEHNOLOOGIA JA TURVANGUSÜSTEEMIDE AMET
8.	kaablipiirkonna vanemsideelektrimehaanik, sideelektrimehaanik	3
9.	vanemsideelektrimehaanik (transmissioon), sideelektrimehaanik (transmissioon)	3
10.	vanemvõrguhaldur (PBX)	3
11.	võrguhaldur (PBX)	3
12.	turvangusüsteemide vanemelektrimehaan ik	5
13.	turvangusüsteemide osakonna turvangusüsteemide elektrimehaanik	3
14.	võrguhaldusgrupi vanemsideelektrimehaanik	3
15.	vanemraadiomehaanik	3
16.	antennimehaanik	3
17.	raadiomehaanik	3
18.	vanemvõrguhaldur, võrguhaldur	3
19.	süsteemi insener (Hot-Box)	5
20.	TEEAMET
	teemeister	5
21.	tööjuht	5
22.	teetööl ine, teetööl ine-brigad ir	5
23.	sillameister, sillameistri abi	3
24.	sillatööline	3
	KINNISVARAAMET
25.	hooldustööline, elektrik	3
	JAAMATÖÖ OSAKOND
26.	Tallinna piirkonna liikluse peakorraldaja	3
27.	jaamaülem	3
28.	piirkonna juhataja, piirkonna juhataja asetäitja	3
29.	vanem jaamakorraldaja	3

	PÄÄSTERONG
30.	avariigrupi juht		5
31.	kraanajuht, kraanajuhi abi		5
32.	eriautojuht		5
33.		avaritpiigrupi operaator	5

Tööandja algatusel töölepingute erakorralisest ülesütlemisest koondamise tõttu ERAL -le teatamise kord

Tööandja algatusel töölepingute erakorralisest ülesütlemisest teatamine

Vastavalt Kollektiivlepingu Punktile 4 AS Eesti Raudtee informeerib ERAÜ-d töölepingute ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 (koondamine) alusel.

NIMEKIRI

Jrk nr	Ees-ja perekonnanimi	Sünniaeg	Haridus, eriala, kvalifikatsioon	Ametikoht	Tööstaaž Eesti Raudteel	Eelseisva töölt vabastamise kuupäev	Ametikoht, kellele antakse allesjäävad tööfunktsioonid ja lisatasu määr (%)
1

35 - tunnise töönädalaga ametite loetelu

Seisuga 01.01.2013 töötavad 35-tunnise töönädalaga:

1) Tallinna jaama (MRT) jaamakorraldaja;

2 ) Ülemiste jaama jaamakorraldaja;

3) Tapa jaama jaamakorraldaja.

Kokkulepe lühendatud tööaja kohta kehtib eelnimetatud ametikohtadel töötavatele töötajatele kuni nende töölepingu lõppemiseni või tööaja kokkuleppe muutmise või lõpekimiseni

Informatsiooni edastamise kokkulepe

ERAÜ-le edastatakse alljärgnevat informatsiooni:

l. Finants-majanduslikud näitajad	- kord kuus
2. Riiklik statistiline aruanne "Palk"	- kord kuus
3. Tööõnnetuste raportite koopiad	- peale nende vormistamist
4. Töötajaskonda puudutavad käskkirjad ja korraldused :	- perioodiliselt
4.1. töötajate ergutamine liiklusohutuse rikete avastamisel;
4.2. palgakorraldused, palgaastmemäärad ;
4.3. väärtuspalga, juurdemaksete ja lisatasude maksmise kord ja tingimused;
4.4. töö ümberkorraldamine, struktuuri muutmine;
4.5. töösisekorraeeskiri või töökorralduse reeglid ja nende muutmine;

Tööandjale edastatakse alljärgnevat informatsiooni:

1. ERAÜ struktuuri muutmisest	- perioodiliselt
2. ERAÜ konverentsi ja volikogu koosolekute toimumise aegadest ja seal osalevatest töötajatest	- 1 kuu ette
3. Usaldusisikute koolituste, seminaride, väljasõitude jm ürituste toimumisest ja seal osalevatest töötajatest	- 1 kuu ette
4. Loetel il usaldusisikutest ja töötajatest, keda nad esindavad	- kord kvartalis

Ametikohtade loetelu, millel töötajatele võib kohaldada kuni 24-tunnist töövahetust

1.Keeni jaam - jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja

2.Puka jaam - jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja

3.Palupera jaam - jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja

4.Sangaste jaam - jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja

5.Riisipere jaam - jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja

6.Soldinajaam - jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja

7.Koidula jaam - andmetöötlejad

8.Liiklusteenistus - turvadispetšerid

KOKKULEPE

Tallinn - 20. detsember 2017

AS Eesti Raudtee registrikoodiga 11575838, mida esindavad juhatuse esimees-peadirektor Erik Laidvee ja juhatuse aseesimees-finantsdirektor Andrus Kimber ja Eesti Raudteelaste Ametiühing, mida esindab juhatuse esimees Oleg Tšubarov, sõlmisid käesoleva kokkuleppe töötajate töötasu tõusu osas.

Pooled leppisid kokku alljärgnevas:

1.Alates 01.01.2018.a. tõuseb töötajate, kelle töölepinguline tasu on brutotasuna kuni 1250 eurot (kaasaarvatud) töötasu viis (5) protsenti.

2.Käesolev kokkulepe jõustub alates 01.01.2018.a. ja on poolte vahel sõlmitud kollektiivlepingu lahutamatu osa.

Erik laidvee - juhatuse esimees peadirektor

Andrus Kimber - juhatuse aseesimees, finantsdirektor

Oleg Tšubarov - juhatuse esimees