Aktsiaseltsi Eesti Raudtee

ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu vaheline

KOLLEKTIIVLEPING nr 16813

1.Üldsätted

Käesolev kollektiivleping (edaspidi Leping) on sõlmitud AS-i Eesti Raudtee (edaspidi Tööandja) ning Eesti Raudteelaste Ametiühingu (edaspidi ERAÜ) vahel alljärgnevas:

1.1.Käesolev Leping jõustub selle allkirjastamisest mõlema poole poolt ning Lepingut kohaldatakse alates 01.02.2024 ja kehtib kuni 31.12.2024 ning laieneb kõigile töötajatele. Juhul, kui töötaja ei soovi, et talle Leping laieneks, esitab ta vastava kirjaliku avalduse Tööandjale.

1.2.Lepingu muutmiseks või täiendamiseks ja uue lepingu sõlmimiseks tuleb teha ettepanek teisele lepingupoolele kirjalikult, esitades ettepaneku läbirääkimiste sisu ja alguse aja kohta.

Läbirääkimiste alguse tähtajas lepitakse poolte vahel kokku kahe (2) nädala jooksul arvates ettepaneku tegemisest.

Lepingus muudatuste ja täienduste tegemine vormistatakse protokolliliste otsustega, mis on koos lisadega Lepingu lahutamatu osa.

Ettepanek uue lepingu sõlmimiseks esitatakse hiljemalt kaks (2) kuud enne Lepingu kehtivuse lõppu. Juhul kui pooled ei esita eespool toodud tähtajaks ettepanekut uue lepingu sõlmimiseks, pikeneb Lepingu kehtivus ühe (1) aasta võrra.

1.3.Kui Lepingu kehtivuse ajal muutuvad õigusaktid või võetakse vastu õigusaktid, mille tulemusena Lepingu tingimustega võrreldes paranevad töötingimused ja töötasu, siis kehtivad need normid, mis on kehtestatud seaduse või õigusaktiga.

1.4.Tööandja tagab Lepinguga tutvumise:

1.4.1.töötajatele ühe (1) kuu jooksul pärast Lepingu sõlmimist või selles täienduste ja/või muudatuste tegemist;

1.4.2.uutele töötajatele töölepingu sõlmimisel.

1.5.Küsimustes, mis ei kajastu Lepingus, juhinduvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ning töötajate ühingu keskliidu, tööandjate ühingu keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahelistest kokkulepetest.

1.6.Lepingu täitmist kontrollivad Tööandja ja ERAÜ volitatud isikud vastavalt kollektiivlepingu seadusele.

1.6.1.Lepingu rikkumistest teatavad pooled teineteisele kirjalikult. Rikkuja pool on kohustatud andma teisele poolele selgituse viie (5) tööpäeva jooksul arvates rikkumisest teatamise päevast.

1.6.2.Lahkarvamuste korral Lepingu täitmise osas või kui tekib oht töösuhete teravnemiseks või töörahu katkemiseks sh hoiatusstreik, töösulg, siis üks pool informeerib teist 3 (kolme) tööpäeva jooksul peale vastava otsuse vastu võtmist ja pooled moodustavad 10 (kümne) kalendripäeva jooksul töötüli lahendamise komisjoni, kuhu kuuluvad kummaltki poolt vähemalt kaks esindajat.

1.7.Kollektiivleping kehtib ja läheb muutmata kujul üle ettevõtte või äriühingu või ettevõtete osade omandajale. Ettevõtte või äriühingu või ettevõtete osade omandajal ja üleandjal on keelatud kollektiivleping üles öelda ettevõtte või äriühingu või ettevõtete osade ülemineku tõttu.

1.8.Kui Leping allkirjastatakse digitaalselt, siis loetakse see võrdseks Lepingu kirjaliku vormiga. Lepingu sõlmimise kuupäevaks on sellisel juhul hilisema allkirja andmise kuupäev.

2.Töö tasustamine

Käesolevas Lepingus on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:

*Keskmine töötasu on tasu töötatud ja mittetöötatud aja eest;

*Tasu töötatud aja eest sisaldab tasu, mis on seotud tööga - kuu töötasud, lisatasud, juurdemaksed, preemiad;

*Tasu mittetöötatud aja eest sisaldab - puhkusetasu, puhkusetoetus, tasud keskmise töötasu säilitamisega, kasutamata puhkuse kompensatsioon;

*Keskmise töötasu sisse ei arvata - juubelipreemia, emadepäeva toetus, materiaalne toetus (matusetoetus jne), sünnitoetus, 1. klassi astuva lapse vanema toetus, jõuluraha, pensionitoetus seoses pensionile minekuga, töölepingu lõpetamise hüvitus.

Tööandja kohustub:

2.2.Maksma ajutiselt puuduva töötaja asendamise eest oma põhitöö kõrvalt (ettevõtte eelarve piires) asendustasu vastavalt tööandja poolt kehtestatud korrale ja kokkuleppel töötajaga.

Kui asendajaid on mitu, jagatakse lisatasu asendajate vahel vastavalt tehtud tööle või tööajale.

2.3.Töötaja alakoormuse korral on Tööandjal õigus anda Töötajale täiendavaid tööülesandeid tulenevalt tema töö iseloomust, et saavutada Töötaja täiskoormus, tagades vajadusel töötaja eelneva väljaõppe.

2.4.Töötajate rakendamisel tööpäeva (vahetuse) kestel lumetõrje ja avariitöödel säilitama töötajatele töötasu.

2.5.Tööseisak vormistatakse aktiga. Tööseisaku korral ning eeldusel, et töötaja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest Tööandjale või tema esindajale, maksma töötajale töötasu järgmiselt:

2.5.1. Tööseisaku eest, mis ei tekkinud töötaja süül, töölepingus kokku lepitud töötasu ulatuses.

2.5.2.Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ning kellele antakse juhis teha tööseisaku tõttu muud tööd, töötasu vastavalt tehtavale tööle, kuid mitte vähem keskmisest töötasust tema töölepingu järgi, kui ta täidab tööülesandeid ettenähtud mahus.

2.5.3.Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval põhjusel, makstakse töötasu vastavalt tehtavale tööle, kuid mitte vähem keskmisest töötasust tema töölepingu järgi.

Kui töövahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või kui töövahetus algab riigipühal ja lõpeb riigipühale järgneval päeval, tuleb töö tasustada kogu töövahetuse ulatuses kui töö riigipühal.

2.9.Maksma põhitööst vabastamata töötajale lisatasu töötajate õpetamise, kutse- või kvalifikatsiooni tõstmise või teise eriala omandamise eest programmis ette nähtud aja jooksul järgmistes määrades:

2.9.1.ühe õpilase korral 25 (kakskümmend viis) % õpetamise hetkel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast;

2.9.2.kahe õpilase korral 20 (kakskümmend) % iga õpilase eest;

2.9.3.kolme ja enama õpilase korral 15 (viisteist) % iga õpilase eest.

Juhul, kui õpilane ei soorita kutse- või kvalifikatsioonieksamit, vähendatakse õpetajale makstavat lisatasu poole võrra.

2.10.Maksma kokkuleppel juhendajale praktikandi juhendamise eest juhendamistasu 15 (viisteist) % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast kuus.

2.10.1.Tagama töötasu maksmise hiljemalt järgneva kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks. Töötasu loetakse makstuks, kui raha on laekunud töötaja pangakontole.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust töötaja pangakontole, kui Tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.

Eesti Vabariigi seadustega reguleerimata väljamaksete ülekandmise tähtajad ja kord lepitakse töötajaga igal üksikjuhul eraldi kokku.

2.11.1.tööstaažiga 1 kuni 3 aastat - 60 eurot;

2.11.2.tööstaažiga 3 kuni 5 aastat -160 eurot;

2.11.3.tööstaažiga 5 kuni 10 aastat - 230eurot;

2.11.4.tööstaažiga 10 ja enam aastat-290 eurot.

Põhipuhkuse korral makstakse puhkusetoetus välja töötasufondist ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud juhul, kui puhkusele minek lükkus edasi kas poolte kokkuleppel või töötaja haigestumise tõttu. Töötajatele, kelle tööleping öeldakse üles töölepinguseaduse § 89 lõike 1 alusel (koondamine), makstakse puhkusetoetus ja puhkusepäevad välja proportsionaalselt jooksval aastal töötatud ajale. Töötaja pidevat tööstaaži puhkusele mineku hetkel arvutatakse vastavalt käesoleva Lepingu Lisale 1. Kui puhkuse kestel muudeti töötaja töötasu, makstakse töötajale vaheraha muutmise hetkest puhkuseperioodi lõpuni.

2.12.1.tööstaaži korral kuni 10 (kümme) aastat -130 eurot;

2.12.2.tööstaaži korral üle 10 (kümne) aasta - 260 eurot.

Toetusi makstakse töötasufondist. Toetusi ei maksta töötajatele, kellel on juubelitähtpäevaks tööstaaži Tööandja juures vähem kui 1 (üks) kalendriaasta.

2.13.Tööandja maksab töötajale töölepingu ülesütlemisel seoses pensionile minekuga ühekordset pensionitoetust lähtudes tööstaažist Tööandja juures järgmiselt:

2.13.1.tööstaaži korral 5 kuni 10 aastat - 50 % töötaja keskmisest palgast;

2.13.2.tööstaaži korral üle 10 aasta - 100 % töötaja keskmisest palgast.

Toetusi makstakse töötasufondist. Toetusi ei maksta töötajatele, kellel on pensionile mineku hetkeks tööstaaži Tööandja juures vähem kui 5 (viis) tööaastat ja kes pole teavitanud pensionile minekust tööandjat vähemalt 6 (kuus) kuud enne pensionile siirdumist.

2.14.Võimaldama töötajale, eelneval kokkuleppel Tööandjaga, doonoripäeval vabastust töölt ja vastava tõendi esitamisel säilitama talle 8 (kaheksa) tunni keskmise töötasu.

2.15.Säilitama töötajale keskmise töötasu vastavalt tegelikult kulunud ajale, kuid mitte vähem, kui:

2.15.3. 3 (kolm) tundi - tehnilisel õppusel osalemise eest;

2.15.4. 8 (kaheksa) tundi - kutseeksamil käimise eest, kui töötaja sooritas eksami;

3.Töö-ja puhkeaeg

Tööandja kohustub:

3.1.Kehtestama töö- ja puhkeaja vastavalt Tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitele ja aasta tööaja normile.

3.3.1.	3 kuni 5 täistööaasta eest	- 1 (üks) kalendripäev;
3.3.2.	6 kuni 9 täistööaasta eest	- 2 (kaks) kalendripäeva;
3.3.3.	10 ja enama täistööaasta eest	- 3 (kolm) kalendripäeva

 

3.4.Põhipuhkuse üldpikkus koos lisapuhkustega ei ületa 38 (kolmkümmend kaheksa) kalendripäeva, välja arvatud lapsepuhkuse korral.

3.5.1.naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

3.5.2.mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

3.5.3.vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;

3.5.4.vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last - lapse koolivaheaegadel;

3.5.5.koolikohustuslikule alaealisele - koolivaheajal.

3.6.Töötajale võib tema kirjaliku avalduse alusel anda palgata puhkust poolte kokkuleppel määratud ajaks. Kui palgata puhkuse päevade arv ületab 14 (neliteist) päeva, ainult siis väheneb järgmise kalendriaasta puhkuse päevade arv proportsionaalselt palgata puhkuse kestusega.

3.7.Töötaja avalduse alusel andma tasulist puhkust kuni 3 (kolm) kalendripäeva järgmistel juhtudel:

3.7.2.seoses esmase abiellumisega.

Kui eelnimetatud täiendav puhkus langeb põhipuhkuse ajale, pikendatakse põhipuhkust vastavate päevade arvu võrra.

3.9.Töötaja avalduse alusel andma tasulist puhkust esimesel koolipäeval seoses lapse 1. klassi minekuga.

3.10.Töötajat, kes kasvatab üksi alla 12-aastast last, võib saata töölähetusse kauemaks kui 1 (üks) päev ainult tema nõusolekul.

3.11..Töötajale, kes pidevalt töötab kuvariga, võimaldatakse töövahetuse jooksul perioodilisi puhkepause, mis lähevad tööaja sisse ja mis ei moodusta rohkem kui 10 (kümme) % kuvariga töötamise ajast.

3.12.Tööandja koostab ja esitab ERAÜ-le läbivaatamiseks ja ettepanekute tegemiseks töökorralduse reeglid. ERAÜ esitab 7 (seitsme) tööpäeva jooksul Tööandjale omapoolsed ettepanekud ja märkused. Pärast ERAÜ seisukoha saamist toimub poolte vahel vajadusel nõupidamine. Vaidlusalustes küsimustes üritatakse saavutada kompromiss.

3.13.Vahetustega, st tööajakava alusel töötava töötaja suhtes kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust. Tööaja arvestuse aluseks on kolmekuuline arvestusperiood. Tööajaajakavad kehtestab Tööandja ja teeb need teatavaks kõigile töötajatele vähemalt 5 (viis) kalendripäeva enne nende kehtima hakkamist.

Tööandja koostab tööajakava 3 (kolmeks) kuuks ja paigutab nähtavale kohale kinnitatud tööajaajakava. Mõjuvate põhjuste ilmnemisel (haigus, lähedase surm jmt) muudetakse eelnevalt kooskõlastades nende töötajate tööajaajakava, keda see puudutab. Töötajad, kes soovivaid tööajaajakava muuta mõjuval põhjusel, teavitavad sellest koheselt oma juhti.

3.14.Kokkuleppel ERAÜ-ga võib rakendada töötajaid kuni 24-tunnisesse töövahetusse (Lisa 7).

3.15.Tulenevalt Euroopa Nõukogu direktiivist 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9-19) on Tööandjal õigus teha erandeid (TLS § 51 lg 3) ja TLS § 51 lg 1 nimetatud puhkeaega jagada osadeks tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

3.16.Tulenevalt Euroopa Nõukogu direktiivist 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9-19) on Tööandjal õigus TLS §-s 50 nimetatud piirangust teha erandeid tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.

3.17.Punktides 3.15 ja 3.16 nimetatud erandeid rakendab Tööandja pärast vastava riskianalüüsi läbiviimist ja analüüsis toodud nõuete täitmist tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust. Punktides 3.15 ja 3.16 nimetatud erandite rakendamisest informeerib Tööandja usaldusisikut ja kaasab usaldusisiku ööajakavade koostamisse.

4.Töölepingu ülesütlemine

4.1.Tööandja kohustub kirjalikult informeerima ERAÜ-d töötajatega töölepingu ülesütlemisest töölepingu seaduse §-i 89 lg 1 (koondamine) alusel.

4.2.Tööandja edastab ERAÜ-le koondamise põhjuse ja töötajate andmed (Lisa 4), kellega on otsustatud üles öelda tööleping töölepingu seaduse § 89 lg 1 (koondamine) alusel.

ERAL) kohustub teavitama Tööandjat oma arvamusest töölepingu(te) ülesütlemise osas 10 (kümne) kalendripäeva jooksul.

4.3.Juhul kui Tööandja on otsustanud vähendada lähema 3 (kolme) kuu jooksul töötajate arvu rohkem kui 10 (kümne) inimese võrra, kohustub Tööandja informeerima ERAÜ-d 10 (kümne) kalendripäeva jooksul, näidates ära:

4.3.1.koondatavate töötajate arvu struktuuriüksuste lõikes (Lisa 4);

4.3.2.vabad töökohad, sealhulgas ametikohtade nimetused ja kohtade arv, mida neile töötajatele pakutakse.

4.4.Töölepingu ülesütlemisel Tööandja algatusel ERAÜ juhatuste liikmete või töötajate usaldusisikutega nende volituste kehtimise ajal ja 1 (ühe) aasta jooksul pärast volituste lõppemist, töölepingu seaduse § 89 lg 1 ettenähtud alustel, toimub pärast ERAÜ juhatuse arvamuse saamist.

5.Töötervishoid ja tööohutus

Tööandja kohustub:

5.1.Rakendama töötervishoiu ning tööohutuse nõudeid ja tagama töötervishoiu ning tööohutuse nõuete täitmise vastavalt Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning lähtuma töökeskkonnanõukogu liikmete ja töökeskkonnavolinike töö korraldamisel Tööandja vastavatest juhenditest.

5.2.Töövigastuse tagajärjel hukkunud töötaja perekonna sotsiaalse kaitse tagamiseks, samuti töövigastuse ja invaliidsuse põhjustanud tööõnnetuste tagajärgede hüvitamiseks eraldama raha järgmiselt:

5.2.1.Maksma töövigastuse tagajärjel hukkunud töötaja perekonnale hüvitist vähemalt 5 (viis) keskmist aasta töötasu juhul, kui komisjon loeb selle tööõnnetuseks, välja arvatud juhtudel, kui kannatanu oli alkoholi-, narko- või toksilises joobes või rikkus töökorralduse normatiivakte.

5.2.3.Võimaldama 21 päeva jooksul alates õnnetuse juhtumise või haiguslehe lõppemise päevast raudtee liiklusõnnetuses füüsiliselt või emotsionaalselt kannatada saanud töötajale tema avalduse alusel raviks palgalist lisapuhkust kuni 10 (kümme) kalendripäeva ja vajadusel psühholoogilist nõustamist, välja arvatud juhul, kui õnnetus toimus töötaja süü tõttu.

5.3.Vastavalt Lepingu poolte kokkuleppele kompenseerima tööõnnetuse tagajärjel invaliidistunud töötajale arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse alusel ette nähtud tehnilised abivahendid (nt proteesid).

Tööõnnetuse tagajärjel invaliidistunud liikumispuudega töötajal on õigus taotleda invaliidile kohandatud sõiduauto maksumuse osalist kompenseerimist. Korduva kompensatsiooni taotlemise õigus tekib pärast saadud sõiduauto kasutusaja lõppu. Tööandja eraldab sõiduautode hüvitamiseks kalendriaastas kokku 6392 eurot.

5.4.Informeerima viivitamatult raskete tööõnnetuste korral ERAÜ-d. Tööandja saadab ERAÜ-le koopia igast tööõnnetuse / kutsehaiguse raportist vahetult peale koostamist.

5.5.Andma töötajale enne tööle asumist isikukaitsevahendid, töö- ja/või eririietuse, töö- ja/või erijalatsid ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab ning korraldama töötajatele isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.

Võimaluse korral töö- ja/või eririietuse keemilise puhastuse tagamiseks väljastama töötajaile 2 (kaks) komplekti töö- ja/või eririietust (kahekordistades kasutusaega). Töötajal on lubatud töö- ja/või eririietust ning töö- ja/või erijalatseid kanda ainult tööajal.

5.6.Informeerima ERAÜ-d riskianalüüside läbiviimisest. Järgmise aasta riskianalüüsi planeerimisel võetakse arvesse ERAÜ ettepanekud ja lõplikust otsusest teatatakse ERAÜle. Tööandja teatab eelnevalt ERAÜle ja vastavale töökeskkonnavolinikule riskianalüüsi läbiviimise aja ja koha.

5.7.Tööandja teatab ERAÜle töökeskkonnavolinike valimistest ja töökeskkonnanõukogu liikmete määramisest.

Tööandja võimaldab töökeskkonnanõukogu liikmetele 1 (ühe) tunni ulatuses nädalas ja töökeskkonnavolinikele 2 (kahe) tunni ulatuses nädalas nende ülesannete täitmist töö ajal, säilitades töötasu.

5.8.Tagama tasuta toitlustamise töötajatele, kes osalevad pääste-, taastamis- või tulekustutustöödel, mille kestus on üle 4 (nelja) tunni.

Taastamistöödena käesoleva Lepingu tähenduses mõistetakse avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks hädavajalikke töid, mille puhul töötajatel ei ole võimalik enam kui 4 (nelja) järjestikuse tunni jooksul töö tegemist katkestada ja töö tegemise kohast lahkuda.

5.9.Tööandja hüvitab töötaja haigestumisel kutsehaigusesse kompleksekspertiisi (hõlmab ka töökoha analüüsi) kulud.

5.10.Töötajatele, kes vähemalt poole oma tööajast töötavad kuvariga (ametikohad on määratletud tööandja poolt) ja kelle nägemisteravus on seetõttu vähenenud, hüvitab tööandja aasta jooksul välja antud arstitõendi olemasolul kuvariga tööks vajalike prillide või prilliklaaside maksumuse kuni 100 euro ulatuses. Tööandjal on kohustus eelnimetatud kulusid hüvitada mitte sagedamini kui 1 (üks) kord 3 (kolme) aasta jooksul või kui nägemisteravuse halvenemine on väga kiire, siis prilliklaaside maksumuse kord aasta jooksul vahetult väljastatud arstitõendi alusel.

6.Sotsiaalsed garantiid

Tööandja kohustub:

6.1.Maksma õppeaasta alguses lapsevanemale toetust esimesse klassi astujaile õppevahendite muretsemiseks 400 eurot. Toetust makstakse avalduse ja koolitõendi alusel mõlemale vanemale, kui nad töötavad Tööandja juures.

6.2.Maksma ühekordset toetust 340 eurot töötajale, kellel on tekkinud üldhaigestumise tagajärjel töövõimetus/puue ja seetõttu ei saa jätkata töötamist Tööandja juures ja kes vahetult enne töövõimekaotust on töötanud Tööandja juures vähemalt 3 (kolm) aastat. Toetust makstakse töötajale ainult 1 (üks) kord töötaja avalduse alusel töölepingu ülesütlemisel.

6.3.Maksma emadepäeva toetust 70 eurot naistele, kes kasvatavad kuni 18-aastast (kaasa arvatud) last.

6.4.Maksma lapse sünni korral ühekordset sünnitoetust 400 eurot lapse sünnitõendi ja avalduse esitamisel. Toetust makstakse mõlemale vanemale, kui nad töötavad Tööandja juures.

6.8.Maksma töötajale töölepingu ülesütlemise hüvitist, kui tööandja ütleb erakorraliselt üles töötajaga töölepingu töötervishoiuarsti otsuse alusel, mille kohaselt on töötajale tema ametikohal tehtava töö tegemine vastunäidustatud ja tööandjal ei ole võimalik anda töötajale tööd, mis sobib tema terviseseisundiga. Hüvitist makstakse vastavalt töötaja tööstaažile:

6.8.1. 5 (viis) kuni 10 (kümme) tööaastat — 1 (üks) keskmine palk;

6.8.2. 10 (kümme) ja enam tööaastat - 2 (kaks) keskmist palka.

Eelpoolnimetatud hüvitist ei maksta töötajale, kes on pensioniealine või kes on keeldunud tööandja poolt vastavalt töötaja tervislikule seisundile pakutud tööd vastu võtmast.

6.9.Maksma töötajale Autoregistrikeskuses (ARK) vedurijuhi sõidueksami eduka sooritamise eest ühekordset preemiat 100 eurot.

7.Tööandja ja ERAÜ vastastikused kohustused

7.1.ERAÜ-I on kohustus nendega sõlmitud või sõlmitavate kollektiivlepingute kehtivuse ajal kindlustada töörahu. ERAÜ-I ja nende liikmetel on keelatud nendega sõlmitud või sõlmitavate kollektiivlepingute kehtivuse ajal korraldada streike ning nendel ja nende liikmetel on keelatud osaleda hoiatus- ja/või toetusstreikides või rikkuda mistahes muul moel töörahu tingimusel, et tööandja täidab kollektiivlepingut.

7.2.ERAÜ informeerib Tööandjat ERAÜ juhatuse liikmete ja usaldusisikute valimisest ja väljavahetamisest kirjalikult hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul.

7.3.Töösuhetest tekkinud lahkarvamusi püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel.

8.Tööandja kohustub:

8.1.Võimaldama usaldusisikutele usaldusisiku töö tegemiseks vajalike ruumide tasuta kasutamise koos sisustuse, kütte, valgustus- ja sidevahenditega ning hüvitama ühistranspordi (v.a takso) kulud, mis on vajalikud nende tööülesannete täitmiseks.

8.2.Pidama töötaja avalduse alusel tema töötasust kinni ERAÜ liikmemaksu ning kandma selle ERAÜ-le üle hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. ERAÜ esitab oma liikmete nimekirja Tööandja finantsteenistusele hiljemalt iga kuu 27. kuupäevaks ja kannab vastutust seal sisalduvate andmete õigsuse eest.

8.3.Andma ERAÜ-le informatsiooni raudtee (struktuuriüksuste) tasustamise, majandus- ja finantsnäitajatest vastavalt Lisale 6.

8.4.Mitte tegema usaldusisikutele takistusi ametiühingutöö tegemiseks töö ajal, kui see ei kahjusta põhitööd, vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele ja Tööandja ja ERAÜ vahelisele kokkuleppele.

8.5.Annetama iga kuu ERAÜ-le 1055 eurot. ERAÜ-I on õigus seda raha kasutada üksnes kultuuri- ja spordiürituste ja puhkuse korraldamiseks ning töötajate ja laste sanatoorseks raviks. ERAÜ esitab 1 (üks) kord kvartalis personaliosakonnale kvartali lõppemisele järgneva kuu 20. kuupäevaks eelmise kvartali aruande rahade kasutamise kohta.

8.6.Võimalusel tõlkima vene keelde ettevõttes kehtivad põhilised juhendid, mis on seotud ohutuse tagamisega.

9.ERAÜ kohustub:

9.1.Töötaja soovil saatma usaldusisiku nõupidamistele, kus arutatakse antud töötaja poolseid töölepingu rikkumisi.

9.2.Informeerima Tööandjat töötaja kuulumisest ERAÜ-sse. ERAÜ esitab Tööandjale iga aasta 10. jaanuariks liikmete nimekirja ja iga kuu 27. kuupäevaks täpsed andmed muudatustest liikmete osas.

9.3.Tagama ERAÜ liikmetele sotsiaalse kaitse tööhõivel, töölevõtmisel, töölepingu lõpetamisel, soodustuste ja kompensatsioonide andmisel kooskõlas seadusandluse ja käesoleva Lepinguga.

9.4.Pidama koosolekuid, istungeid ja konverentse väljaspool tööaega. Töö ajal võib üritusi korraldada ainult Tööandja ja ERAÜ vastastikusel kokkuleppel.

9.5.Ametiühinguliikmete töölepingute lõpetamisel töölepingu seaduse § 89 lõike 1 alusel abistama neid vastavalt Töötute Fondi põhikirjale.

9.6.Kompenseerib tööga seotud liiklusõnnetuses füüsiliselt või emotsionaalselt kannatada saanud ametiühinguliikmele, tema avalduse alusel pärast sanatoorset ravi tuusiku maksumuse, kuid mitte rohkem kui 320 eurot.

9.7.Kindlustama ametiühinguliikmed õnnetusjuhtumi vastu tööl ning maksma kindlustusfondist ühekordset toetust:

9.7.1.	iga tööõnnetuse toimumisel	32 eurot;
9.7.2.	iga töövõimetuspäeva eest alates 31. päevast	3,2 eurot;
9.7.3.	töövõimetuse määramisel 40 % kuni 80 % ulatuses -	288 eurot;
9.7.4.	töövõimetusprotsendi määramisel üle 80 % ulatuses -	416 eurot;
9.7.5.	surma korral maksma	640 eurot.

 

Kindlustust ei maksta, kui kannatanuga toimunud õnnetusjuhtumi põhjuseks oli alkoholi- , narkootiline- või toksiline joobeseisund või kannatanu rikkus töökorralduse normatiivakte.

9.8.Tegema tööandjaga igakülgset koostööd ohutute töötingimuste tagamiseks ja esitama administratsioonile omapoolseid ettepanekuid ohutute töötingimuste tagamiseks ja töökorralduse parendamiseks.

9.9.Hoidma enda teada tootmis-, äri- ja ametisaladusi. Tööandja ärisaladusteks loetakse: veetavad kaubad, teenuste müügi strateegia hinnad, klientide andmed, kulud, tulud, käive ja soetushinnad, kasutatud valve- ja kaitsevahendid, töötajaid puudutavad andmed.

10.Poolte koostöökohustused ja kokkulepe usaldusisikute arvu osas

10.1.Pooled kohustuvad vastama teineteise kirjadele, teatistele ja muudele päringutele ettenähtud tähtaegade jooksul.

10.2.Arendama koostööd vastastikuse usalduse ja austuse pinnal.

10.3.Tööandja esitab ERAÜ-le igal aastal pärast aastaeelarve kinnitamist ametikohtade vähendamise kava järgmiseks aastaks, näidates seal ära töötajate arvu seisuga 01. jaanuar.

10.4.Tööandja kohustub informeerima ERAÜ-d ja viimasega konsulteerima Ametiühinguseaduse ja Lepingu sätete kohaselt ja esitama ERAÜ-le kõik vajalikud andmed kirjalikult. Kui ERAÜ taotleb täiendavate andmete esitamist, esitab Tööandja need hiljemalt 7 (seitsme) tööpäeva jooksul, arvates ERAÜ vastava põhjendatud taotluse saamise päevast.

10.5.Tööandja konsulteerib ERAÜ-d järgmistes küsimuste enne vastavasisuliste otsuste vastuvõtmist:

10.5.1.struktuuri muudatus;

10.5.2.ametikohtade vähendamine; ametikohtade vähendamise põhjused; koondatavate töötajate valiku kriteeriumid;

10.5.3.täiend-ja ümberõppe võimalused;

10.5.1.muud olulised küsimused.

10.6.ERAÜ edastab oma seisukoha või vastuse Tööandjale hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates Tööandja kirja saamisest. Kui Tööandja ei nõustu ERAÜ seisukohaga või ei saa arvestada ERAÜ ettepanekuga, esitab ta ERAÜ-le sellekohase otsuse ja põhjenduse.

10.7.Töö ümberkorraldamisel uue tehnoloogia kasutuselevõtu või tehnika juurutamise tõttu korraldab Tööandja tööalase koolituse nendele töötajatele, kes tööle jäävad, eesmärgiga tagada töötajate kutseoskuste ja teoreetiliste teadmiste vastavus uuele töökorraldusele ja muutunud nõuetele.

10.8.Tööandja teatab ERAÜ-le iga kuu 10. kuupäevaks eelmisel kuul Tööandja poolt üles öeldud töölepingute arvu, näidates ära ka ülesütlemise aluse, samuti eelmisel kuul sõlmitud töölepingud.

10.9.Pooled on kokku leppinud, et ERAÜ, viies läbi seadusest tuleneva protseduuri ning esindades töötajate huve võimalikult laiapõhjaliselt, valib kokku mitte rohkem kui 10 (kümme) usaldusisikut ja 1 (ühe) peausaldusisiku, kes asuvad valituks osutudes täitma neile seadusega pandud ülesandeid. Seejuures on peausaldusisik vabastatud oma volituste kehtivuse ajaks tööülesannete täitmisest, kuid talle makstakse selle aja eest lepingujärgset töötasu.

10.10.Tööandja vabastab tööülesannetest ERAÜ juhatuse liikme ja usaldusisiku, kuni kaheksaks (8) päevaks kalendriaastas, osalemaks ERAÜ juhatuse koosolekul ERAÜ kirjaliku taotluse alusel tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses. Nende päevade eest säilitatakse töötajale tema keskmine töötasu. Tööülesannetest võib vabastada kuni kolm (3) juhatuse liiget. Tööajakava alusel töötavate ERAÜ juhatuse liikmete ja usaldusisikute osalemisest juhatuse koosolekul, teavitab ametiühing ette tööandjat hiljemalt tööajakavale eelneva kuu 20-ndaks kuupäevaks, et ei oleks häiritud tööandja majandustegevus. Üldise tööajaga töötavate ERAÜ juhatuse liikmete ja usaldusisikute osalemisest juhatuse koosolekul, teavitab ametiühing ette tööandjat mitte vähem kui kuu aega, et ei oleks häiritud tööandja majandustegevus.

11.Lõppsätted

11.1.Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused vaadatakse läbi Lepingus määratletud korras ja kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.

11.2.Tekkinud lahkarvamused Lepingu tõlgendamisel lahendatakse Lepingu poolte läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, siis pooled pöörduvad riikliku lepitaja poole.

11.3.Tööandja tagab Lepingu saatmise kõigile struktuuriüksustele ning ülespaneku Tööandja sisemisse arvutivõrku (siseveebi).

AS Eesti Raudtee:

Kaido Zimmermann

juhatuse esimees-peadirektor

ERAÜ:

Oleg Tšubarov

juhatuse esimees

23.01.2024

Lisa 1

Pideva tööstaaži arvutamise kord

1.Pideva tööstaaži hulka Tööandja juures arvatakse:

1.1.töötamisaeg AS-s Eesti Raudtee, AS Eesti Raudtee tütarettevõtetes, riigiettevõttes Eesti Raudtee ja tema endistes allettevõtetes ja struktuuriüksustes, üleminekul ühest allettevõttest, struktuuriüksusest teise poolte kokkuleppel ja juhatajate kirjalikul nõusolekul.

1.2.aeg, mil tööleping oli peatatud või aeg, mil töötajal oli õigus keelduda töö tegemisest töölepinguseaduse § 19 alusel, samuti tööseisakute aeg juhul, kui need ei sõltunud töötajast.

1.3.teenimisaeg kaitseväes ja sellega võrdsustatud teenistuses, kui töötaja enne teenistusse kutsumist töötas Tööandja juures või punktis 1.1. nimetatud ettevõttes ning jätkas Tööandja juures töötamist pärast teenistuse lõppu.

1.4.õppeaeg töökatkestusega välja- või ümberõppekursustel ning kvalifikatsiooni tõstmise või ümberkvalifitseerimise kursustel, kui töötaja enne ja pärast kursusi töötas ühe ja sama tööandja juures.

1.5.töötamisaeg valitaval ametikohal, kui töötaja enne ja pärast seda tööperioodi töötas Tööandja juures või punktis 1.1. nimetatud ettevõttes.

1.6.töötamisaeg Balti Raudtee allettevõtetes ja -üksustes kuni 01. jaanuarini 1992 ja ENSV Töökoodeksi § 33 p. 5 alusel vallandatutel seoses üleviimisega Eesti Raudtee, allettevõtteisse ja -üksustesse.

2.Pidev tööstaaž ei katke, kuid vaheaega staaži hulka ei arvestata, kui Tööandja juures töötanud töötajaga sõlmiti tööleping 6 kuu jooksul pärast eelmise töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu.

3.Tekkinud vaidlused pideva tööstaaži arvutamise üle lahendab struktuuriüksuse taotluse alusel Tööandja juhatus, kelle otsus on lõplik.

Kaido Zimmermann

juhatuse esimees-peadirektor

Oleg Tšubarov

juhatuse esimees

23.01.2024

Lisa 2

Tervistkahjustava töö eest lisapuhkust andvate ametite loetelu

Jrk nr	Ametinimetus	Enim tervistkahjustav faktor	Lisapuhkus kalendripäevades
	ELEKTRIVÕRKUDE AMET
1.	Võrguteenuste grupi juht, võrguteenuste juhtijad	psühhoemotsionaalne pinge	5
2.	kontaktvõrkude elektrimontöör, vanemelektrimehaanik, elektrimehaanik, elektrimontöör-hooldussõidukijuht, elektrimehaanik-hooldussõidukijuht	psühhoemotsionaalne pinge	5
	TELEKOMI JA TURVANGUSÜSTEEMIDE AMET
3.	seadmehoolduse grupi turvangusüsteemide elektrimehaanik	kahjulikud gaasid ja aurud	3
	TEEAMET
4.	rööpamäärimise operaator, traktorist, ekskavaatorijuht, teemasinajuht	psühhoemotsionaalne pinge, müra, vibratsioon	5
5.	raskeveokijuht, raskeveokijuhi abi	psühhoemotsionaalne pinge	3
6.	defektoskoopia peaspetsialist, rööpmestiku spetsialist	psühhoemotsionaalne pinge	3
	KESKLADU
7.	operaator-keevitaja	kahjulikud gaasid ja aurud	3
8.	mehaanik - keevitaja	kahjulikud gaasid ja aurud	1
9.	diiselvedurijuht	psühhoemotsionaalne pinge	3
	JAAMATÖÖ OSAKOND
10.	manöövridispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	3
11.	jaamakorraldaja Tallinna jaama MRT-s, Muuga, Ülemiste, Maardu, Tapa, Valga, Tartu, Narva ja Koidula jaamades (kehtib kuni 31.12.2024)	psühhoemotsionaalne pinge	5
12.	Pääsküla jaamakorraldaja (kehtib kuni 31.12.2024)	psühhoemotsionaalne pinge	3
13.	piirkonna jaamakorraldaja (kehtib kuni 31.12.2024)	psühhoemotsionaalne pinge	3
14.	Keila jaamakorraldaja (kehtib kuni 31.12.2024)	psühhoemotsionaalne pinge	1
15.	Vaivara, Kohtla, Rakvere jaamakorraldaja (kehtib kuni 31.12.2024)	psühhoemotsionaalne pinge	3
	JUHTIMISKESKUS
16.	raudteekorraldaja	psühhoemotsionaalne pinge	5
17.	vanemrongidispetšer, rongidispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	5
18.	turvangusüsteemide vanemdispetšer, dispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	3
19.	taristu vanemdispetšer, taristudispetšer	psühhoemotsionaalne pinge	3

Kaido Zimmermann

juhatuse esimees-peadirektor

Oleg Tšubarov

juhatuse esimees

23.01.2024

Lisa 3
Ametite loetelu, millel töötajatele antakse lisapuhkust erirežiimilise töö ja operatiivtöö eest

Jrk nr	Ametinimetus	Lisapuhkus kalendripäevades
		I	II
		Erirežiimne töö	Erirežiimne töö ja kontaktisikud, kes on andnud kirjaliku nõusoleku töövälisel ajal rikete kõrvaldamiseks
	ELEKTRIVÕRKUDE AMET
1.	kontaktvõrgu piirkonna ja elektrivõrgu piirkonna meister	4	5
2.	elektriseadmete ja veoalajaamade grupi juht	-	1
3.	elektrivõrgu vanemelektrimehaanik ja elektrimehaanik	4	5
4.	veoalajaamade vanemelektrimehaanik	4	5
5.	releekaitse vanemelektrimehaanik, telemehaanika elektrimehaanik	4	5
6.	elektrivõrgu elektrimontöör	2	3
7.	seadmete remondi elektrimehaanik	4
	TELEKOMI JA TURVANGUSÜSTEEMIDE AMET
8.	kaablipiirkonna vanemsideelektrimehaanik, sideelektrimehaanik	2	3
9.	vanemvõrguhaldur	2	3
10.	vorguhaldur	2	3
11.	turvangusüsteemide vanemelektrimehaanik	4	5
12.	turvangusüsteemide osakonna turvangusüsteemide elektrimehaanik	2	3
13.	süsteemiinsener (Hot-Box)	4	5
14.	peamehaanik	2	3
	TEEAMET
15.	teemeister	4	5
16.	tööjuht	4	5
17.	teetööline, teetööline-brigadir	4	5
	LÄÄNE JA LÕUNA SILLAGRUPP
18.	tööjuht	3
19.	sillatööline, sillatööline-brigadir	3
	JAAMATÖÖ OSAKOND
20.	piirkonna juhataja, piirkonna juhataja asetäitja	2
21.	vanemjaamakorraldaja	2
	KINNISVARA HALDUSOSAKOND
22.	elektrik, hooldustööline	3
	PÄÄSTERONG
24.	avariigrupi juht	3
25.	kraanajuht, kraanajuhi abi	3
26.	eriautojuht	3
27.	avariigrupi operaator	3

Kaido Zimmermann

juhatuse esimees-peadirektor

Oleg Tšubarov

juhatuse esimees

23.01.2024

Lisa 4
Tööandja algatusel töölepingute erakorralisest ülesütlemisest koondamise tõttu ERAÜ-le teatamise kord

Tööandja algatusel töölepingute erakorralisest ülesütlemisest teatamine

Vastavalt Kollektiivlepingu punktile 4 AS Eesti Raudtee informeerib ERAÜ-d töölepingute ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 (koondamine) alusel.

NIMEKIRI

 

Jr k nr	Ees- ja perekonnanimi	Sünniaeg	Haridus, eriala, kvalifikatsioon	Ametikoht	Tööstaaž Eesti Raudteel	Eelseisva töölt vabastamise kuupäev	Ametikoht, kellele antakse alles jäävad tööfunktsioonid ja lisatasu määr (%)
1

Kaido Zimmermann

juhatuse esimees-peadirektor

Oleg Tšubarov

juhatuse esimees

23.01.2024

Lisa 5
35-tunnise töönädalaga ametite loetelu

Töötajad, kes töötavad 35-tunnise töönädalaga:

1)Tallinna jaama (MRT) jaamakorraldaja;

2)Ülemiste jaama jaamakorraldaja;

3)Tapa jaama jaamakorraldaja.

Kokkulepe lühendatud tööaja kohta kehtib eelnimetatud ametikohtadel töötavatele töötajatele kuni nende töölepingu lõppemiseni või tööaja kokkuleppe muutmise või lõpetamiseni.

Kaido Zimmermann

juhatuse esimees-peadirektor

Oleg Tšubarov

juhatuse esimees

23.01.2024

Lisa 6
Informatsiooni edastamise kokkulepe

ERAÜ-le edastatakse alljärgnevat informatsiooni:

 

1. Finantsmajanduslikud näitajad	- kord kuus
2. Riiklik statistiline aruanne "Palk"	- kord kuus
3. Tööõnnetuste raportite koopiad	- peale nende vormistamist
4. Töötajaskonda puudutavad käskkirjad ja korraldused :	- perioodiliselt
4.1. töötajate ergutamine liiklusohutuse rikete avastamisel;
4.2. ettevõtte töötasusüsteemi;
4.3. töö ümberkorraldamine, struktuuri muutmine;
4.4. töösisekorraeeskiri või töökorralduse reeglid ja nende muutmine;

Tööandjale edastatakse alljärgnevat informatsiooni:

1. ERAL) struktuuri muutmisest	- perioodiliselt
2. ERAL) konverentsi ja volikogu koosolekute toimumise aegadest ja seal osalevatest töötajatest	- 1 kuu ette
3. Usaldusisikute koolituste, seminaride, väljasõitude jm ürituste toimumisest ja seal osalevatest töötajatest	-1 kuu ette
4. Loetelu usaldusisikutest ja töötajatest, keda nad esindavad	- kord kvartalis

Kaido Zimmermann

juhatuse esimees-peadirektor

Oleg Tšubarov

juhatuse esimees

23.01.2024

Lisa 7
Ametikohtade loetelu, millel töötajatele võib kohaldada kuni 24-tunnist töövahetust

1.	Keeni jaam	-jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja
2.	Puka jaam	-jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja
3.	Palupera jaam	-jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja
4.	Sangaste jaam	-jaamakorraldaja, piirkonna jaamakorraldaja

Kaido Zimmermann

juhatuse esimees-peadirektor

Oleg Tšubarov

juhatuse esimees

23.01.2024

KOKKULEPE

AS Eesti Raudtee ja Eesti Raudteelaste Ametiühing (ERAÜ) sõlmisid käesoleva kokkuleppe põhipalga tõusu osas alljärgnevas:

1.Alates 01. jaanuarist 2024 tõuseb põhipalk keskmiselt järgmistel ametikohtadel:

•teetööline, sillatööline 11%

•teemeister 10%

•teetööline-brigadir 9%

•sillatööline-brigadir 12%

•tööjuht 8%

•turvangusüsteemide vanemelektrimehaanik 6%

•turvangusüsteemide elektrimehaanik 7%

•elektrivõrgu ja kontaktvõrgu (vanem)elektrimehaanik 10%

•elektrivõrgu ja kontaktvõrgu piirkonna meister 11%

•elektrimontöör 10%

•jaamaoperaator 13%

•jaamakorraldaja 11%

•(vanem)rongidispetšer, taristudispetšer, (vanem)turvangusüsteemide dispetšer 10%.

2.Käesolev kokkulepe on poolte vahel sõlmitud kollektiivlepingu lahutamatu osa.

AS Eesti Raudtee:

Kaido Zimmermann

juhatuse esimees- peadirektor

ERAÜ:

Oleg Tšubarov

juhatuse esimees

23.01.2024